Commit Climate Simulator on mudel, mille abil saavad kohalikud omavalitsused efektiivsemalt luua energia- ja kliimakavasid.
Projekti üks Eesti-poolsetest põhitäitjatest Kertu Lepiksaar räägib lähemalt, mis mudel see täpselt on ja kes sellest kasu saavad.
Kuidas sai projekt CommitClimate alguse?
Projektis on palju osapooli, aga põhikoordinaator ja idee looja on Riia Tehnikaülikool. Varasemalt oli neil juba mingisugune mudel olemas, mida nad ka omavahel katsetasid. Sinna sisestasid nad oma harjumused ja mudel näitas, kui palju nende tegevused CO2 jalajälge tekitavad. Meie seda mudelit näinud ei ole.
Nüüd arendame seda mudelit edasi, et selle abil saaksid kohalikud omavalitsused oma tegevusi paremini planeerida. Projekt sai alguse tänu programmile Interreg Baltic Sea Region, mida rahastab ERDF (European Regional Development Fund). Mudel peaks valmima 2025. aasta lõpuks.
Millised riigid projektis kaasa teevad ja milline roll on selles Eestil?
Selles projektis osalevad lisaks Eestile veel Rootsi, Poola ja Läti. Eestist on kaasatud kaks osapoolt – Tallinna Tehnikaülikool ja Enerhack OÜ. Tehnikaülikoolil on toetav roll ja oleme ka üks tehnilistest partneritest. See tähendab, et juhendame, avaldame oma arvamust ja jagame teadmisi.
Enerhacki ülesandeks on korraldada koolitusi kõikidele sihtrühmadele ja esimene programm peaks tulema juba 2023. aasta lõpuks. Selleks ajaks mudel veel valmis pole, aga koolitust on vaja selleks, et harida inimesi energiasäästu- ja käitumismustrite teemadel.
Hiljem on tulemas koolitused CO2 simulaatori jaoks, kus me õpetame seda kasutama ja räägime, mis kasu sellest reaalselt võib saada – need toimuvad pigem 2025. aasta lõpus.
Kuidas seda mudelit kasutada saab? Kas selleks on vaja spetsiaalset tarkvara?
Kasutaja ei pea tarkvara omama ega midagi alla laadima. CO2 kalkulaator on kasutajasõbralik, kuid annab vastuseid kiirelt ja detailselt. See on mõeldud kohaliku omavalitsuse ametnikele, kes peavad lahendama valda puudutavaid küsimusi.
Ütleme, et tahetakse näiteks panustada hoonete renoveerimisse. Mudelisse sisestatakse hetkeolukord ja muudatus, mida soovitakse läbi viia. See näitab, kui palju saaks selle muudatusega seotud tegevuste CO2 jalajälge vähendada ja ka seda, kui palju see umbes maksab.
Mudelist võib vaadata ka seda, kuidas linnas ühistranspordi emissioone vähendada.
Tegemist on üsna spetsiifilise projektiga. Mis on selle juures olnud kõige keerulisem?
Meie jaoks on kõige suurem väljakutse olnud info kogumine. See on parajalt mahukas töö – tegeleme baasi loomisega. Mudelisse tuleb sisestada väga palju taustainfot ja see võtab arvesse nii kliimatingimusi kui ka seadusandlusest tulenevaid olulisi kohti. Lisaks peame panema tähele, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja mis mitte – riigiti on see erinev.
Kui kasutaja sisestab, et ta on Kesk-Eestist, siis mudelis on selleks vaja taustsüsteemi seoses sellega, mis seal on lubatud ja mis keelatud. Mõte on selles, et mudel annaks soovitusi, mida konkreetne omavalitsus ka reaalselt kasutada saaks.
Kui võrrelda näiteks Rootsit Eestiga, siis Rootsi on väga piklik. Eesti puhul on igas piirkonnas päikesekiirgus üsna sarnane, kuid Rootsis on see piirkonniti väga erinev. Lisaks on Rootsi jagatud erinevateks elektrivõrgu piirkondadeks ja seal on ka väga palju tööstust.
Samuti on erinevused taastuvenergia soovituste puhul. Eesti ja Läti puhul saaks mudel soovitada biomassi kasutamist, aga Rootsis on jällegi hüdroenergia potentsiaal suurem.
Mudel võiks aidata täita energiasäästukohustusi, taastuvenergiat laialdasemalt kasutusele võtta ja suurendada energiatõhusust.
Kas projektiga on plaanis liita rohkem riike?
Eesti, Läti, Poola ja Rootsi saavad mudelit kohe kasutada. Hiljem on plaanis liita ka teised Läänemere riigid, kuna need on üksteisega väga sarnased.
Kui sul tekkis projekti vastu suurem huvi, siis liitu CommitClimate uudiskirjaga ja osale koolitustel. Koolitusel osalejatele pakutakse võimalust osaleda ka testgruppides.
