27.–28. veebruarini 2024 toimub Tallinnas konverents “Forum Wood Building Baltic”, kus võetakse luubi alla hoonete keskkonnajalajälg ja nende renoveerimine.
Üks konverentsi ettekandjaist, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi ning teadus-arendusprojekti LIFE IP BuildEST ekspert Kadri-Ann Kertsmik on kaasa löönud Võrus Kreutzwaldi tn 2 asuva muinsuskaitsealuse maja renoveerimise juures. Projekti tulemustele toetudes nendib Kertsmik, et sageli ei toeta muinsuskaitse antavad eritingimused hoonete keskkonnasäästlikku renoveerimist, sest seavad tugevad piirangud soojustamise mahule.
“Meie tehtud uuring näitab, et on võimalik säilitada hoone ajaloolised profiilid ning samal ajal muuta hoone siiski energiatõhusamaks. Ühtlasi viib see märkimisväärselt madalama keskkonnajalajäljeni,” lausub ta.
Asjatundliku renoveerimisega saab vähendada keskkonnale tekitatavat kahju
Kertsmik peab konverentsil ettekande “Low carbon emission renovation of historical residential buildings ”, kus annab ülevaate Võrus Kreutzwaldi tn 2 asuva maja renoveerimisest. Ettekandes toob ta välja, kuidas arvutatakse hoone süsinikujalajälge keskendudes ajalooliselt väärtuslikule hoonele. Kõnealuse hoone puhul oli kõige domineerivamaks süsinikujalajälje komponendiks kasutusaegne energia ja seetõttu vaadati projekti koostades Eestis praegu levinud küttesüsteemide võimalusi.
Kertsmik viitab, et võrreldi näiteks jalajälge siis, kui kasutusel oleva ahikütte asemel oleks hoopis gaasisüsteem. Selgus, et gaasi korral oleks keskkonnajalajälg 200% suurem, kui ahikütte puhul. Kaugküttele ülemineku puhul aga oleks see juba 13% väiksem.
Kõnealusel hoonel on Kertsmiku sõnul praegu energiaklassis G, kui see renoveeritakse A-energiaklassi, siis väheneks süsinikujalajälg märgatavalt – üle 25%. Lisaks sellele tagatakse renoveerimisega ka hea sisekliima, saadakse kaasaegne eluruum, samal ajal taastatakse hoone ajalooline väärtus ning ühtlasi tõstab see kinnisvara hinda.
“Veidi põgusamalt räägin oma ettekandes ka kulutõhususest – sellest, kuidas renoveerimistoetused mõjutavad kulutõhusust ning puudutan pisut ka päikesepaneelidega seonduvat,” avaldab Kertsmik.
Ta lisab, et keskkonnakahju perspektiivist lähtudes on kindlasti mõistlik ajaloolisi hooneid renoveerida energiatõhusaks – Võrus asuva Kreutzwaldi 2 hoone näitel lausa A-energiaklassile, kuid tegelikult on kasu ka sellest, kui taastatud hoone saaks B- või C-klassi.
Muinsuskaitse eritingimused keskkonna säästmist ei toeta
Kadri-Ann Kertsmik näitab oma uurimustöös, kuidas muinsuskaitse eritingimused kujunevad kogu hoone renoveerimise protsessi jooksul ja kuidas taastada ajaloolist profiili ning välimust, luues samal ajal siiski energiatõhusat hoonet.
“Võru Kreutzwaldi 2 hoonega tegeledes nägime ära, et saaksime ajaloolise väärtuse ja välimuse ning profiilid säilitada ka siis, kui muinsuskaitse laseks renoveerida energiatõhusamalt,” on Kertsmik kriitiline. Ta lisab, et praegused muinsuskaitse antavad tingimused ei toeta keskkonnasäästlikku renoveerimist, sest seavad tugevad piirangud näiteks soojustamise mahule. Tehtud uuring aga näitab, et on võimalik säilitada hoone ajaloolised profiilid – katus ja välissein, välissein ja aken, sokkel ja välissein ning samal ajal muuta hoone energiatõhusamaks, mis ühtlasi viib ka märkimisväärselt madalama keskkonnajalajäljeni.
Muinsuskaitse põhjendab rangeid tingimusi Kertsmiku sõnul sellega, et ajalooline väärtus ei säili, kui tingimusi leevendada. “Nagu öeldud – näitan oma uurimusega seda, et hoone ajalooline profiil, see, missugune hoone välja näeb, see kõik tegelikult säilib ka siis, kui kasutada rohkem soojustusmaterjali,” kinnitab ta. Kohati annab tingimuste leevendamine Kertsmiku sõnul võimaluse algset olukorda isegi paremini taastada.
Mõelda tasuks ahikütte asendamisele kaugküttega
Eestis, eriti ajaloolise väärtusega hoonetes, kasutatakse palju ahikütet. Kadri-Ann Kertsmik sõnab, et ahikütet peetakse meil üldiselt energiatõhusaks kütmisviisiks – puit on aja jooksul talletanud süsinikku, seetõttu loetakse korstnast väljuva jalajälje väärtuseks sisuliselt nulli.
“Mina isiklikult leian, et nii see olema ei peaks, sest oluline on vähendada ka praegu tekkivat keskkonnakahju ning heitmeid, mitte elada selle arvelt, mis on minevikus seotud või tulevikus potentsiaalselt seotakse,” lausub Kertsmik. Ta toob välja, et vastupidiselt Eestile peetakse puiduga kütmise keskkonnajalajälge näiteks Soomes väga suureks.
“Teame ju meiegi, et võrreldes näiteks kivisöe või gaasiga kütmisega ei ole puiduga kütmine üldse väga keskkonnasõbralik,” ütleb Kertsmik. Ta avaldab arvamust, et süsinikujalajäljele mõeldes oleks linnalises keskkonnas, kus ajaloolised hooned tihti asuvad, vaja ahikütte osakaalu vähendada ja liituda pigem tsentraalse küttevõrguga.
Lisaks sellele, et see tekitab väiksema keskkonnajalajälje, on küttevõrku tulemas ka tõhusat kaugkütet, mis vähendab süsinikujalajälge veelgi. “Oma konverentsiettekandes toon välja ka konkreetsed erinevused näiteks kaug- ja gaasikütte kasutamise vahel,” avaldab Kertsmik.
