Helery Tasane on TalTechi majandusteaduskonna kahekordne vilistlane, kes äsja kaitses edukalt doktoritöö “Institutions and Innovativeness of SMEs”.

Tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas on haridusel oluline roll, avades uksi teadmistele ja uutele võimalustele. Uurisme Helerylt, kuidas haridus on mõjutanud tema karjääri ja maailmavaadet, kuidas meenutab ta oma õpinguid ning milliseid järeldusi saab teha tema doktoritöö põhjal. 

Kust tuli otsus astuda TalTechi doktorantuuri?

Kui magistriõpingute otsus tuli suhteliselt ootamatult, siis otsus doktoriõpingutega jätkata oli teadlik ja kaalutletud. Töötasin magistriõpingute ajal ühes rahvusvahelises suurettevõttes Baltikumi äriinvesteeringute analüütikuna – töö oli hea ja väljakutseid pakkuv, võimalusi professionaalseks arenguks palju. Samal ajal täiendades end rakendusliku majandusteaduse magistriõpingutes sain aga aru, et kui palju on tegelikult asju, mida ma veel ei tea ja tahtsin süvendatult omandada. Seega kui valisin endale magistritöö juhendajat andsin ka juba teada, et soovin kindlasti jätkata oma õpinguid doktorantuuris. Nii see edasi läkski.

Mis erialal te õppisite?

Enne doktorantuuri astumist lõpetasin TalTechi rakendusliku majandusteaduse magistriõpingud, mis nüüd kannab nimetust rakenduslik majandusanalüüs. Seega oli järgmine loogiline jätkata majandusanalüüsi ja rahanduse doktoriõppes. Täpsemalt keskendusid minu õpingud just institutsionaalsele ökonoomikale.

Miks otsustasite just TalTechi kasuks?

Määravaks sai ülikooli hea maine ja otsese juhendaja kõrge rahvusvaheline tase teemavaldkonnas.

Millised olid teie peamised eesmärgid doktorantuuri ajal?

Doktoriõpingud on väga rasked ja seega oli peamine eesmärk jõuda eduka lõpuni, aga seejuures väärtustades ka teekonda ja õpingute ajal omandada erinevaid elutarkusi. Mitmesuguseid kogemusi sain ma omandada küllaga- alates erialastest õpiväljunditest kuni teadmiste edasiandmiseni ja rahvusvahelise koostööni välja. Need võimalused on mind inimesena palju arendanud ja muutnud, õpetanud nägema erinevaid perspektiive, andma endast inimese ja professionaalina rohkem ning katsumustele lähenema huvi ja avatud meelega.

Kuidas kirjeldaksite ennast õppijana?

Ma ei ole kindlasti õppijana musternäidis. Mulle ei ole kunagi eriti sobinud standardsed ja raamistatud õppemeetodid. Olen pigem loomingulise natuuriga ja omandan teadmisi paremini mingeid süsteeme piltlikult öeldes “lahti võttes ja uuesti kokku pannes, hüpoteesi testides jne”. Endalegi üllatuseks osutusid need isiksuseomadused pigem kasuks kui kahjuks.

Milline on eredam mälestus õpingute ajast?

Oi, neid mälestusi on üksjagu, aga minu arvates on kõige olulisem tugistruktuur. Olen õnnelik inimene selle poolest, et minuga samal ajal või  aasta varem alustas mitu toredat kursusekaaslast, kellega me üksteist sellel teekonnal vajaliku tugistruktuuriga varustasime. Täna võin siiralt öelda, et minu jaoks on nende inimeste näol tegemist oluliste sõpradega, ilma kelleta ma nii kaugele ei oleks jõudnud. 

Miks soovitaksite teistele TalTechi õppima tulla?

TalTechi kasuks räägib palju- tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud ülikooliga, mis on innovatiivne, kaasav ja kestlik. Õppejõudude tase on väga kõrge, suur osa õppejõududest on aktiivne ka teadusuuringutes, mille tase on kõrge nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. See on väga oluline, et suur osa õpetavatest personalitest on aktiivne ka teaduses, sest neid uusi teadmisi on võimalik rakendada õppetöös, mis on kasulikud tudengitele igal õppetasemel.

Millised on teie edasised plaanid?

Eks näeme-kuuleme. Ma kindlasti ei näe, et minu õpingud on doktorantuuri läbimisega lõppenud. Millises formaadis need jätkuvad, seda aga näitab aeg. Kindlasti tahaks end täiendada mõne huvitava mikrokraadiga. 

Millega igapäevaselt tegelete ja kellena töötate?

Töötan Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses strateegia ning analüüsi osakonna juhatajana. Minu vastutusel on valdkonnad alates analüüsist ja andmehaldusest kuni strateegilise äriarenduseni välja. Kui väga lihtsalt vastata küsimusele, et mida ma iga päev teen, siis aitan koos oma ülivõimeka tiimiga vastata küsimusele “miks-mida-kuidas” teha, et Eesti majandus kasvaks ja panna see Sihtasutuse tegevuse ning erinevate arengukavade võtmes struktureeritud raamidesse.

Räägime natukene ka doktoritööst, kust tuli lõputöö idee?

Koostöös juhendajaga, mind huvitasid mikrotasandil ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse, mistõttu pakkus ta välja seda skoopi kitsendada institutsioonide seisukohalt.

Kirjeldage lihtsustatult, mida uurisite enda doktoritöös.

Kuidas regulatsioonid, korruptsioon, riiklik ettevõtluspoliitika seostub või mõjutab ettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ja edasiseid majandustulemusi. 

Millised on töö tulemused ja kuidas neid saab rakendada päriselus?

Väga lihtsustatult näitavad töö tulemused, et institutsionaalne keskkond on väga oluline jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks. Ettevõtlussektor loob enamuse majanduse kogutoodangust ja maksutuludest, mis moodustab riigi rikkuse. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on vajalik kõrgema lisandväärtuse loomiseks. Kui regulatsioonid ja majanduspoliitika ei loo soodsat kasvulava suure riskiga teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, viivad ettevõtted riskantsed investeeringud miinimumini, tooteid ja teenuseid ei väärindata nii palju ning see väljendub kokkuvõttes majanduskasvus ja rahvusvahelises konkurentsivõimes.

Kuidas leidsite endas motivatsiooni selline suur töö ära teha?

See ei ole nüüd väga motiveeriv, aga distsipliin on motivatsioonist vajalikum. Doktoriõpingud on pikad ja eesmärk on luua läbi teadustöö oma valdkonnas uut teadmist. Selle jaoks ei ole kindlat retsepti õnnestumiseks, palju on katsetamist ja oluliselt rohkem nendest katsetamistest ebaõnnestub kui õnnestub.

Retsenseerimisprotsessi käigus on oluline õppida vastu võtma tagasisidet, mis ei ole alati lihtne. Kõik see paneb oluliselt proovile ja motivatsioon on kerge kaduma,  mis on normaalne. Sellistel puhkudel olen endale meelde tuletanud, miks ma seda teekonda alustasin, edasi liikunud tahtejõu najal ja kui see on kippunud kaduma, siis kohusetunde najal. Mõnikord on vaja asjad lihtsalt ära teha. Päeva lõpuks – mis raske õppustel, see kerge lahingus. Olen selle kogemuse eest siiralt tänulik ja tänu sellele olen inimesena palju kasvanud. Kindlasti on olnud suur tugi ka minu headelt sõpradelt, kellega koos ma sellel rajal olin.