Eesti tööturul on hetkel üheks kõige kiiremini arenevaks ja olulisemaks valdkonnaks energeetika ja kaevandamine. See on innovaatiline, kõrge lisandväärtusega ning selle valdkonna spetsialistid on inseneride suure puuduse tõttu väga hinnatud ja tahetud.

Ideaalset viisi nimetatud maailma sisenemiseks pakub TalTech, kus on õppeainena võimalik valida energiamuundus ja juhtimissüsteemid. Ülikooli vanemteadur Toomas Vaimann tutvustab siinkohal eriala ja sisseastumisega kaasnevat lähemalt.

Mida energiamuunduse – ja juhtimissüsteemide eriala endast täpsemalt kujutab?

Energiamuundus- ja juhtimissüsteemid on eestikeelne magistriõppekava, mis on reformide käigus välja kasvanud senisest elektriajamite ja jõuelektroonika erialast. Õppekava arendamisel võeti arvesse tööandjate vajadusi ja soove, loomaks õppeainete kokkupanemisel paremaid seoseid erinevate tehnoloogiate ja õppeainete vahel. Senise õppekava parendamise ja uuendamise teel on koostatud ka uus magistriõppekava, mis on mõeldud olema laiaprofiilsete madalpingega tegelevate elektriinseneride kasvulava.

Energiamuundus- ja juhtimissüsteemide laiapõhjaline õppekava ühendab teadmised mehhaanilistest, energia-, tööstus- ning olmesüsteemidest, elektrotehnikast ja elektroonikast, automatiseerimisest ning IT-st.

Kava vältel käsitletakse nii elektritarbimist energeetikas, tööstuses, transpordis, avalikus ruumis kui ka hoonetes. Samuti vaadeldakse elektri muundamist liikumiseks, soojuseks, valguseks ning uuritakse vastavaid tehnoloogilisi lahendusi. Lisaks õpitakse tundma elektrimasinaid, -ajameid ja muundureid. Need on tööstus- ja hooneautomaatika, robotite, elektertranspordi ning olmetehnika loomulik osa, ning tagavad energiamuunduse juhtimise ja energia tõhusa kasutamise.

Mida täpsemalt õpetatakse ning kuidas teadmisi rakendatakse?

Õppekava rõhuasetus on kolmel suuremal alamvaldkonnal, milleks on automaatika ja elektroonika, tarbija elektripaigaldised, ning projekteerimine.

Energiamuundus- ja juhtimissüsteemide õppekava tudengitel on soovi korral võimalik osaleda erinevates erialastes projektides, kus üliõpilaste abi on alati oodatud. Meedias rohkem kõlapinda on neist saanud näiteks TalTechi autonoomne sõiduk ISEAUTO ja uudne isesõitev laev NYMO.

Maailmas kiiresti arenev ning uudne elektrimootorite 3D printimise tehnoloogia arendus vajab samuti pidevalt andekaid abikäsi. Tudengite omal initsiatiivil on juba aastaid kestnud tudengivormeli projekt, kus nii sõiduoskustes kui inseneritehnilises kompetentsis on meie üliõpilased korduvalt tunnustust leidnud.

Sellistes projektides osalemine annab tudengitele võimaluse end nii vaimse kui käelise oskuse osas proovile panna ning soovi korral saab nendes lahendatud ülesanded edukalt lõputööks vormistada.

Millised praktikavõimalused tudengeid tavaliselt sellisel erialal ees ootavad?

Need, kes juba valdkonnas tööd leidnud, saavad praktikana arvesse võtta oma töökohal tehtavaid ülesandeid. Kes aga omale ise pole kohta leidnud, saavad sobiva praktikakoha välja selgitamiseks abi küsida instituudist. Praktikakohti pakuvad enamik valdkonnas tuntud suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid.

Lisaks kodumaisetes ettevõtetes saadavale kogemusele on võimalik praktika läbida ka instituudis mõne uurimisrühma juurde kuuluvas laboratooriumis või projektis. Samuti on soovi korral võimalik praktikat sooritada välisõppe korras mõnes piiritaguses ülikoolis, uurimisasutuses või ettevõttes.

Milline näeb välja õppekava?

Õppetöö pikkuseks on kaks aastat (4 semestrit). Nendest esimesel kolmel semestril toimub auditoorne õppetöö ja viimane semester on lõputöö kirjutamiseks. Kavas on nii kohustuslikke kui valikaineid, samuti kohustuslik praktika ning vabalt valitava õppe osa.

Eriõpe on jagatud vastavalt elektroonikaga, automaatikaga ning tarbija elektripaigaldistega tihedamalt seotud mooduliteks, et kindlate huvidega tudengid saaksid teha endale sobivaid valikuid või tutvuda mõlema alamvaldkonnaga.

Kuigi õppekava on eestikeelne, esineb kavas ka inglise keeles loetavaid aineid. Eelkõige erialase võõrkeele oskuste arendamiseks, aga ka seetõttu, et võimaldada välismaalt tulevate ekspertide kaasamist loengutesse. Praktilise kallakuga ainetes külastavad loenguid ka ettevõtetest tulevad erialaspetsialistid ning vabalt valitavate ainete hulgas esineb ka ettevõtete poolt täies ulatuses läbiviidavaid aineid.

Millised eeldused eriala lõpetamine tulevikus luua võib?

Magistriõppekava lõpetanutele omistatakse diplomeeritud elektriinseneri seitsmenda taseme esmane kutse, mis märgitakse lõpudokumendile. Esmase kutse omamine tõendab, et isik omab baaskvalifikatsiooni ja on valmis kutsealal tegutsema. Töökogemuse nõue esmase kutse puhul puudub.

Esmase kutse omanik võib elektrialal tegutseda sama eriala kogenud elektriinseneri juhendamisel ning see kutse on tähtajatu. Töökogemuse olemasolul või selle kogunemisel võib juba taotleda eriala kutse andja, st tööandjate poolt tunnustatud diplomeeritud elektriinseneri seitsmenda taseme kutsetunnistust.

Energiamuundus- ja juhtimissüsteemid katavad diplomeeritud elektriinseneri kutsestandardi spetsialiseerumised elektriautomaatika ja tarbija elektripaigaldiste valdkonnas.

Millistele tööpositsioonidele lõpetamisjärgselt tavaliselt satutakse?

Arvestades õppekava üsna laia erialast valdkonda, on magistriõppe lõpetanu oodatud spetsialist elektroenergeetika, elektroonika, elektrotehnika, mehhatroonika, masinaehituse, automaatikaga tegelevatesse ettevõtetesse või töötleva tööstuse valdkonna  juhiks või inseneriks.

Meie lõpetajatest saavad ka elektriala ettevõtetes töötavad projekteerijad, planeerijad või elektrisüsteemide hooldust korraldavad käidujuhid. Tööle asutakse ka elektri-, elektroonika- ja robootikasüsteemide arendajana, valgustite ja valgustuse valdkonnas, automaatikainsenerina või hoopis tootmisliinide insenerina erinevates töötleva tööstuse ettevõtetes.

Enamus magistriõppe üliõpilasi leiavad töökoha juba õpingute vältel ning paljud tööandjad soosivad magistriõpingute lõpetamist töötamise käigus.

Milline on olnud tudengite tagasiside eriala suhtes?

Uuendatuderialale on sisseastumine avatud kolmandat korda, ehk nüüdsest hakkab lõpetama esimene lend. Jooksvalt saadud tagasiside on olnud valdavalt positiivne. Arvesse võtame pidevalt ka tudengitepoolset konstruktiivset kriitikat ja ettepanekuid, et võimaldada üliõpilastele parimat võimalikku erialast kõrgharidust ja tuua turule värskeid kõrgelt kvalifitseeritud insenere.

Milliste eelduste või taustadega tudengid tavaliselt antud erialale kandideerivad?

Kava laiapõhjalisus loob eelduse, et erialal saavad õppima asuda mitte ainult energeetika või elektri taustaga huvilised vaid ka elektroonika, automaatika, mehhatroonika ja masinaehitusega eelnevalt kokkupuudet omavad inimesed. Õppekava läbinutele annavad omandatud oskused ja teadmised aga paremad eeldused tööturul väga erinevates ettevõtetes edukad olla.

Lisaks värskelt bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse saanutele ootame kavale ka juba varem selle etapi läbinud õppureid. Samuti julgustame kavale astumast endisi üliõpilasi, kellel on varasemast õppekava pooleli jäänud ning nüüd on tekkinud tunne, et võiks kunagi alustatu võiduka lõpuni viia.

Energiamuundus- ja juhtimissüsteemid magistriõppekava puhul on sisseastumise eelduseks varasem lähedasel eriala omandatud bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus. Sellele järgneb vestlus, mille tulemusel kujuneb välja sisseastujate pingerida.

Millised on olnud kõige silmapaistvamad vilistlased, kus nad töötavad?

Kuna energiamuundus- ja juhtimissüsteemid on uus eriala ning esimesed magistrid on sel kevadel lõpetamas, siis ei ole siit võimalik veel edukaid vilistlasi välja tuua.

Küll aga on kava eelkäija elektriajamid ja jõuelektroonika erialalt tulnud mitmeid väljapaistvaid vilistlasi. Olgu näidetena nimetatud Henri Ormus (Euroopa tuumaenergia ühingu asepresident, Fermi Energia OÜ juhatuse liige), Erko Lepa (ABB AS prokurist).

Kas eriala teeb koostööd ka mõningate firmade ning teiste koolidega?

Eriala on läbi aastate teinud tõesti koostööd nii erinevate ettevõtete kui ka koolidega. Kodumaistest ettevõtetest tasub kindlasti mainida firmasid nagu ABB, Harju Elekter, Eesti Energia, Elektrilevi, Elering. Samuti ei tohi unustada väiksemaid tegijaid, kellest mõnedega on meil otsekontaktid ning läbi koostöö erialaliitudega on see firmade hulk veelgi laiem.

Koostöö teiste ülikoolidega võimaldab energiamuundus- ja juhtimissüsteemide eriala tudengitel soovi korral veeta semestri või paar välisõppes. Lisaks ülikoolis tsentraalselt pakutavate vahetusprogrammide võimalustele on energiamuundus- ja juhtimissüsteemide õppekaval topeltkraadi lepingud Saksamaa kõrgkoolidega, mis tähendab, et eeldused täitnud soovija võib magistriõppe lõpus saada nii TalTechi kui Saksamaa kõrgkooli lõputunnistuse.