Kuigi enamus Eesti ettevõtetest on väikesed ja keskendunud siseturule, on siin ka palju selliseid, kes ajavad rahvusvahelist äri. Seepärast on oluline teha endale selgeks rahvusvahelise äri põhireeglid. TalTechi ärikorralduse instituudi professor doktor Mari-Klara Stein tutvustab, milliseid boonuseid annab nende rahvusvahelise ärikorralduse magistriõppe läbimine. 

Rääkides ärikorraldusest tõdeb Stein alustuseks, et ka Eesti kontekstis on vaja rääkida rahvusvahelisest mõõtmest. “Kui ma soovitan mingit programmi just Eesti tudengitele, siis rahvusvaheline ärikorraldus võiks olla kõige väärtuslikum ja kasulikum, mida õppida. See muidugi sõltub, kas inimesel on huvi teha rahvusvahelist karjääri ja luua enda ümber rahvusvaheline võrgustik.”

Digitaalsete muutuste eesrinnas

Kuna üha enam keskmisi ja suuri ettevõtteid vaatab ikkagi ka Eestist välja ning inimesed otsivad rahvusvahelist haaret, siis soovitab Stein mõelda TalTechi rahvusvahelise ärikorralduse magistriõppe programmi peale. “Eesti ja meie majandus on väike, mis tähendab, et suutes oma ettevõtetele tuua ühel või teisel moel juurde rahvusvahelist mõõdet, kasvab ka meie konkurentsivõime andeka tööjõu värbamisel ja hoidmisel. Sellest räägib osalt ka aine digitaalsed muutused.”

Digitaalsete muutuste aine, mida ka Stein osaliselt õpetab, selgitab muuhulgas, mil moel aitab digitaliseerimine ettevõtetel tööjõuga seotud väljakutseid ületada. Näiteks tehakse seal selgeks, kuidas ettevõte saab kasutada digiplatvorme ja paindlikku töökorraldust selleks, et saada juurdepääs globaalsele tööjõule ja samal ajal pakkuda paindlikku töökorraldust, mis on kaasaegsele töötajale atraktiivne. 

Mõtle tööjõust laiemalt kui ainult inimesest kontoris

Üks teema, millele magistriprogrammis keskendutakse, on ka see, et tänapäeva ettevõte peab suutma pakkuda hästi korraldatud kaugtööd ja igasuguste digitaalsete oskuste parendamise võimalusi töötajatele. “Samal ajal ei tohi unustada ka tööheaolu ehk kui sa kõike seda pakud, siis ei saa ära unustada, et inimestel võib olla vaja abi piiride seadmisel, et nad end nii-öelda vigaseks ei tööta,” toonitab Stein. 

Oluline on tema sõnul tööandjal teada, et tööjõud ei pea olema ainult täiskohaga töötav tavatöötaja. Ka Burke ja Cowling (2020) on oma uuringus näidanud, et vabakutselised pakuvad ettevõtetele tavatöötajatega mittekonkureerivat diferentseeritud tööjõudu, võimaldades ettevõtetel muutuda paindlikumaks ja ettevõtlikumaks. Nende uuring leiab, et vabakutseliste hulk ettevõttes on seotud nii ettevõtete müügikasvu kui ka tavatöötajatele töökohtade loomisega. Täpsemalt leiavad nad, et selliste positiivsete mõjude realiseerumiseks peavad ettevõtted saavutama oma tööjõus vabakutseliste kriitilise massi, mis on umbes 11 protsenti.

Samas kohe, kui ettevõte hakkab näiteks digivahendite abil oma tööjõudu rahvusvahelisemaks muutma ja globaalselt läbi platvormide tööjõudu palkama, tekib ka surve, et ettevõte peab suutma neid erinevaid töötajaid juhtida. “See võib olla platvormi töötaja või iseseisev konsultant, keegi, kes tegelikult on eestlane, aga tahab projektipõhist tööd teha mitmele ettevõttele ja tahab elada Balil. Ettevõttetel on kasulik mõelda tööjõust mitte ainult nii-öelda tavatöötaja tasandil, kes tuleb sulle kontorisse, aga kohe ka selle peale, et sa pead suutma erinevat tüüpi tööjõudu majandada, sa pead suutma neid inimesi juhtida.” 

Olulisel kohal on strateegiline mõtlemine

Selles õppeprogrammis on sees ka strateegilise juhtimise, eestvedamise ja rahvusvahelise ärianalüüsimeetodite ained, mis aitavad lisaks digilahendustega kursisolemisele reaalselt katsetada ja proovida, mis juhtub siis, kui tekivad juhtimisväljakutsed. 

“Kui räägime partneritest, siis vaatame siinkohal väiksemaid ettevõtteid, kes ei saa teha ise kõike selleks, et olla konkurentsivõimelised, vaid selleks tuleb vaadata ökosüsteeme tervikuna – mitte mõelda, et on sinu ressursid, minu ressursid, vaid on jagatud ressursid. Need ressursid võivad olla töötajad, kliendid, äripartnerid, tarnijad ja nii edasi,” selgitab Stein ja toob välja, et siin tuuakse esile taaskord erinevad digilahendused. 

Nii räägitaksegi palju ka tehisintellekti kasutamisest, erinevatest digiplatvormidest, võrgustikest ja ökosüsteemidest, mis hõlbustavad teadmiste vahetust ja ka andmete analüüsimist. 

“Lisaks on meil ka klassikalisemaid kursuseid, nagu tarneahela juhtimine ja arengutrendid ärikeskkonnas.”

Ärikorralduse hetkevajadusi ja valupunkte võetakse arvesse

Stein kiidab magistriprogrammi kokkupanijaid, kuna sinna on koondatud lisaks üldkasulikele teemadele ka nn hetkel kuumi teemasid, nagu näiteks jätkusuutlikkus ning sotsiaalne  vastutustundlikkus. “Näiteks sidusrühmade kaasamine või nende võimestamine, kõik see on läbi digivahendite lihtsam, kui see oli vanasti. Tänapäeval on see ka mitte lihtsalt nice to have, et küll oleks tore, kui ettevõte teeks, aga pigem see on juba selles hügieenifaktori staadiumis, et kui sa tahad selle ettevõttega olla partner või nende töötaja või klient, siis väga selgelt vaatad nende ESG (keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisstandardite) printsiipe.”

Hulk valikaineid aitab mõista klienti

Lisaks on programmis terve hulk valikaineid, nagu näiteks tarbijakäitumine ning turunduse digitaliseerimine, mis aitavad paremini aru saada, mismoodi või kuidas kliendi käitumine on muutunud. Digiteemasid käsitletakse valikainetes mitme erineva nurga alt. 

Magistriprogramm õpetab mõtlema ökosüsteemselt

“Viimaseks tooksin välja selle, et Eesti on osa Euroopa Liidu digitaalsest ühisturust, ehk siis kui Eesti väikesed, keskmised ja suured ettevõtted hakkavad mõtlema ökosüsteemselt ehk mõtlevad, et tööjõudu saab palgata ning äripartnereid kaasata ka väljastpoolt Eestit, siis tegelikult tekib normatiivne surve olla usaldusväärne partner. Ehk siis selleks, et kasutada digitaalse ühisturu võimalusi ja panustada arengusse, on vaja järgida ühiseid reegleid, norme ja standardeid,” räägib Stein. Rahvusvahelise ärikorralduse magistriõpe annabki vajalikud eeldused edukaks rahvusvaheliseks tegutsemiseks ka väikeettevõtetele. 

Otsusta oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik