Vanemlektor
TalTech polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor
Viktoria Vassiljeva on 34-aastane vanemlektor polümeermaterjalide valdkonnas ja tema töö koosneb kolmest osast: õpetamine, teadus ja tootearendus. Õpetamine on põnev, sest nooremad põlvkonnad on teise maailmavaatega ja uute õpetamismeetodite arendamine on suur väljakutse ning eneseareng. Teadus ja tootearendus käivad koos; Viktoria põhivaldkond on polümeeride elektroketrus ja sellel meetodil loodud funktsionaalsed materjalid kiu diameetriga alla 500nm, nagu superkondensaatorite elektroodid, elektrijuhtivad membraanid jne. Lisaks on Viktoria E-Pavement spin-off ettevõttes osanik.
Mis Sind polümeermaterjalide valdkonna juurde tõi?
Minu esimene teaduslik kraad oli rakenduskeemia ja biotehnoloogia bakalaureus 2007. aastal. Toona ma ei leidnud erialast tööd Eesti erasektoris, kuid tänu tehnikaülikooli kraadile sain tööle kvaliteedikeemiku positsioonile tihendusmaterjale tootvas ettevõttes Krimelte OÜ. Seal avastasin polümeeride maailma, mis on lõpmatult mitmekesine. Peagi sain arenduskeemiku positsiooni ja otsustasin jätkata õppimist materjalitehnoloogia suunas kaugõppes. Magistri lõputöö teema oli seotud polümeersete nanokiuliste materjalide tootmisega ja see osutus nii huvitavaks, et astusin doktorantuuri ja tulin ülikooli tööle, et olla teadusega rohkem seotud. Arendan uusi polümeermaterjalidel põhinevaid tooteid nagu näiteks „päikesetee“ rohelise energia tootmiseks või nanokiulised materjalid energia salvestamiseks kosmose tingimustes. Uurimistöö ja uute materjalide/toodete väljatöötamine on minu kirg.
Milliseid võimalusi, kogemusi, oskusi on tehnikaharidus Sulle eluks kaasa andnud?
Tehnikaharidus on väga kasulik igapäevases elus. Oskan leida ja valida kvaliteetsemad, ohutumad, vähem energiakulukamad ja funktsionaalsemad tooted igapäevaseks eluks nagu kodu- ja elektritehnika, autod, ehitusmaterjalid, mööbel, tekstiiltooted jne. Orienteerun paremini uutes tehnoloogiates, saan teadlikult valikuid teha ja läbi selle muuta enda ja enda lähedaste elu ergonoomiliseks. Materjaliteadlasena jälgin alati toodete kvaliteeti ja ohutust, eriti tähtis see on laste kasvatamisel. Üldiselt muutub minu elukvaliteet tänu omandatud tehnikaalastele teadmisetele iga aastaga paremaks.
Lisaks sellele kohtun ja räägin ühist keelt väga huvitavate ja intelligentsete inimestega, kellelt saab alati juurde õppida ja keda eeskujuks võtta. Minu suhtlusring on väga lai ja tehnikaalane haridus aitab leida ühised teemad väga erinevate inimestega. Nii et tehnikaharidus on väga kasulik juba praegu, kuid muutub veelgi kasulikumaks lähiajal, arvestades arenguid maailmas. See annab ka stabiilsuse ehk ma olen kindel, et minul on alati huvitavat ja vajalikku tööd.
Ütle midagi julgustavat tüdrukutele, keda köidab samuti tehnika ja tehnoloogia, kuid sissejuurdunud soorollilised ootused võtavad julguse inseneeriat õppima minna?
Ma olen kõigepealt sündinud naisena, ma ei saa ega tahagi seda muuta ning olen selles rollis väga õnnelik insener, teadlane ja õppejõud. Tehnika ja tehnoloogia ala nõuab loogilist ja analüütilist mõtlemist, mis on loomulik nii meestele kui naistele, keda see valdkond köidab. Tehnoloogialases arenduses ühendab inimesi ühesuunaline tegevus idee rakendamisel, mitte aga sookuuluvus. Eesti tehnika ja tehnoloogia suuna meeste kohta, keda olen kohanud enda teel, võin öelda ainult häid sõnu. Nad on kompetentsed spetsialistid, keda huvitab töö edukus rohkem, kui töö tegija sugu. Mehi on tehnika ja tehnoloogia valdkonnas tõesti rohkem kui naisi, kuid ühiskond ei pane enam tähele, mis soost spetsialist on. Spetsialisti puhul on tähtsad kvaliteet, efektiivsus, kiirus ja paljud muud inimese iseloomujooned, mis võivad olla nii meestel kui naistel. Tehnika ja tehnoloogia valdkond ei ole praegu meeste maailm, elame ju arenenud riigis 21. sajandil. Selleks, et natuke julgust anda, võin esile tuua naissoost inseneride ja pioneeride nimed, kes tegid enda tööd meeste maailmas: Josephine Cochrane (automaatne nõudepesumasin, USA, 1900), Marie Skłodowska Curie (radiatsioonnähtused, Nobeli auhind, 1903), Margaret Heafield Hamilton (Apollo missiooni tarkvara arendaja ja uurimisrühma juht, USA, 1960-1970), Valentina Tereškova (maailma esimene naiskosmonaut, NSVL, 1963), Amelia Mary Earhart (esimese naisena lendas üle Atlandi ookeani, 1932). See nimekiri on lõpmatult pikk.
Kas tunned, et sinu valdkonda on tarvis rohkem naisi? Miks?
Jah, meie valdkonnas võiks olla rohkem naisi. Põhjus on psühholoogia erinevuses, naised mõtlevad teistpidi ja see võiks anda kiirenduse tehnika ja tehnoloogia valdkonna arendusele. Naised on mitmefunktsionaalsed, mõtlevad komplektselt ja praktiliselt. Võiks analoogia tõmmata tavaeluga: kui mees läheb kööki, et juua teed, siis ta näeb kõigepealt veekeetjat; kui naine läheb kööki, et teed juua, siis ta näeb tervet kööki korraga ja analüüsib. Materjaliteaduses saab paralleeli tõmmata, naine mõtleb kohe tervikuna, analüüsib ja teeb tööd paralleelselt erinevates suundades: miks, milleks, kuidas, mis juhtub, kui… ja mängib läbi erinevad stsenaariumid, kuni leiab parima lahenduse.
