TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi direktor, nooremprofessor Jana Holmar kirjutas ajakirjas Mente et Manu, et oleme Eestis täna olukorras, kus meditsiinitöötajate vähesus, terviseteenuste kõrge hind ning vajadus tõhusama ja personaalsema tervishoiuteenuse järele nõuab tehnoloogiate laiemat rakendamist.
Vaevalt et keegi enam suudakski ette kujutada tervishoiusüsteemi tervisetehnoloogiateta. Suurema üllatusena võib tulla TalTechi roll ja meie tervisetehnoloogiate uurimise, arendamise ja õpetamise ulatus.
Oleme ühel või teisel moel tehnoloogiatega tervishoiusüsteemi panustatud juba üle 60 aasta. Koordineeritumalt algas tervisetehnoloogiatega seotud tegevus, kui 30 aasta eest loodi Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing (EBMÜ) ning Tallinna Tehnikaülikoolis avati biomeditsiinitehnika keskus.
Tervis on terviklik süsteem
Muutuvas maailmas nähakse nii inimese tervist kui ka tervisemuresid laiemas kontekstis – tervis koosneb füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise komponentidest. Nii peavad ka tuleviku innovaatilised tervisetehnoloogiad, mille kaudu soovime tervist ja tervishoidu parendada, sündima mitte ühe organi keskselt, vaid arvestades terviklikku süsteemi organismi, keskkonna ja evolutsiooniraja tasandil. Seega on vägagi loogiline, et otsime ja vajame aina enam koostööd instituutide uurimisrühmade vahel, teiste teaduskondadega ning ülikoolide, avaliku sektori ja ettevõtetega nii kodu- kui välismaal.
Tänavu Tehnikaülikooli käivitatud kuue fookustippkeskuse hulgas on tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskus, mis koondab 40 uurimisrühma üle ülikooli ja kõigist teaduskondadest. See initsiatiiv loob minu hinnangul suurepärase pinnase innovatsiooniks ning teaduse-, õppe- ja ettevõtluskoostöö tõhustamiseks. Ideele esitada üheks fookustippkeskuse teemaks tervisetehnoloogiad andis tõuke 2023. aastal peetud Innovatsioonifestival, mille fookusesse soovisime juba siis tõmmata tervisetehnoloogiad terves ülikoolis.
Tervisetehnoloogiates on suur potentsiaal
Innovatsioonifestivali programmi koostades tõdesime, et tervisetehnoloogia teemadega tegeldakse kõigis teaduskondades. Näiteks sensortehnoloogiad, e-tervis ja turvaline tarkvara IT-teaduskonnas, biomeditsiin ja toidutehnoloogiad loodusteaduskonnas, materjaliuuringud ja 3D-prinditavad proteesid inseneriteaduskonnas ning andmekaitse ja töötervishoid majandusteaduskonnas. Huvi koostööks oli suur ning kõik asjaosalised näevad ka täna tohutut realiseerimata potentsiaali.
Laiemat koostööd on oodata aasta alguses käivitunud ja terviseteemadega seotud teaduste tippkeskustega. Näiteks Tartu Ülikooli juhitava Eesti Heaoluteaduste Tippkeskusega, kuhu kuuluvad partneritena nii TalTechi kui ka Tallinna Ülikooli teadusrühmad. Samuti on saanud rahastuse mitmed tervisetehnoloogiatega seotud teadus- ja arendusprojektid, näiteks „Terve ühiskonna digitervishoid“, mille rõhuasetus on inimeste terviseteekonna toetamine personaliseeritud digitehnoloogiatega. Selles projektis tehakse koostööd nii TalTechi sees kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumi ning ettevõtetega Corrigo ja Activate Health.
Need alanud põnevad projektid võimaldavad ka kindlustada akadeemilist järelkasvu, kuna kõigis neis projektides nähakse ette uute motiveeritud ja nutikate magistrantide ja doktorantide kaasamist uurimisrühmade koosseisu. See tugevdab olemasolevaid rühmi ja nende konkurentsivõimet teadusrahastuse taotlemisel, tõhusa ettevõtluskoostöö arendamisel ning kvaliteetse ja tõenduspõhise õppe pakkumisel.
Pidev töö järelkasvu nimel
Tallinna Tehnikaülikool koolitab juba aastaid meditsiinitehnikuid ja -füüsikuid ning e-tervise eksperte, lisaks pakume mitmeid tervisetehnoloogiatega seotud täienduskoolitusi. Õppida saab kahel unikaalsel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud magistriõppekaval: „E-tervis“ ja „Meditsiinitehnika ja -füüsika“. Viimasel kahel aastal on ülikoolist sirgunud üheksa meditsiinitehnikut-meditsiinifüüsikut ning 27 e-tervise eksperti, kuid need arvud ei vasta kuidagi turu nõudlusele. Mõlema eriala lõpetajad on tööturul väga oodatud ja kõrges hinnas, seega tegeleme aktiivselt erialade populariseerimisega. Näiteks on Tallinna Tehnikaülikooli toetusportaalis avatud instituudile alusepanija, emeriitprofessor Hiie Hinrikuse nimeline stipendiumifond meditsiinitehnika ja -füüsika õppe ja magistrantide toetamiseks ning loomulikult kutsun kõiki üles sinna panustama.
Eesti ja üleilmsete säästva arengu eesmärkide hulgas on arukas, tegus ja tervist hoidev inimene prioriteet number üks. Leian, et asjakohased ja tõhusad ennetustegevused ning nutikate tervisetehnoloogiate uurimine, arendamine, eksportimine ja õpetamine on tervishoiusüsteemi suurte väljakutsete lahendamisel ja üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamisel üliolulised.
Artikkel ilmus esmakordselt TalTechi ajakirjas Mente et Manu oktoobris 2024.
