Automatiseerimine hõlmab igasugu protsessides tehnoloogiate kasutamist, et inimsekkumist võimalikult vähendada või olematuks muuta.

Kaubanduskeskusesse sisenedes on täiesti iseenesestmõistetav, et uksed avanevad meie ees iseseisvalt. Selle taga, et kaupluse sissepääsu juures uksed ise avaneksid, on andurid ja süsteemid, mille keegi on kunagi loonud.

“Iga aasta, isegi iga päev tuleb neid automatiseeritud protsesse ja süsteeme aina juurde. Ei tasu mõelda, et automatiseerimine puudutab ainult tööstust või tehnoloogiasektorit, tehnoloogia on igal pool,” rääkis TalTechi Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Anton Rassõlkin.

“Võtame näiteks kohvimasina, mis paljudel inimestel kodus on ja mida igal hommikul kasutame. See masin peab meie nupuvajutuse peale teadma täpset kogust kohvi, mida soovime, palju selleks uba ja vett kulub ning kuidas soovitud jook valmistada,” rääkis ta.

Ka see, kui koju tulles koridoris või autosse istudes tuled põlema lähevad, on näide automatiseeritud protsessidest. Rääkimata autode püsikiirushoidjatest või uudsetest isejuhtivatest sõidukitest. Nende protsesside tekitamine hõlmab aga paljude erinevate tehnikavaldkondade tundmist ja omavahel ühendamist.

“Tavaliselt mõtleb inimene lihtsalt, et vaat kui mugav, kui midagi sinu eest ära tehakse. See, et midagi inimsekkumiseta toimuks, nõuab aga sellise süsteemi ehitamist, kus kõik vajalikud osad on omavahel ühendatud ja võimelised iseseisvalt protsesse juhtima.

Klassikaline automaatika on näiteks see, kui sa lähed koju ja sinu telefon ühendab end automaatselt kodus oleva targa kõlariga ning paneb mängima sinu lemmik playlist’i. Meie anname siin ette tingimuse – kõlar on ühendatud telefoniga – ja kui tingimus on täidetud, järgneb tegevus ehk muusika hakkab mängima,” tõi Rassõlkin näiteks.

Kus õpivad tänapäeva leiutajad?

Kõikide sääraste süsteemide ülesehitamine nõuab laiu teadmisi erinevatest valdkondadest. TalTechis õpetatakse nutikate süsteemide, robottehnika ja autonoomsete seadmete ning tehisintellekti juhtivate süsteemidega töötamist mehhatroonika erialal koos klassikalise elektriinseneeria ainetega. 

“Mehhatroonika nimetus tuleneb mehaanikast ja elektroonikast. Kuid tegelikult hõlmab see palju enamat – IT osas asjade internetti ja sellega seonduvat, aga ka elektrotehnikat. Täna teame väga hästi, kuidas elektrit teha ja seda muuta mingiks muuks energialiigiks, näiteks soojus-, valgus-, liikumisenergiaks. Kuna elektrienergia ühendab tänapäeval kõiki seadmeid, siis on mehhatroonikas elektriinseneeria samuti olulisel kohal.

Kõike pole mõistagi võimalik ühe eriala peal põhjalikult selgeks teha, kuid mehhatroonika eriala lõpetanud inimene oskab eelnimetatud süsteemide toimimist mõista, ta oskab neid süsteeme analüüsida ja vajadusel korrektuure teha,” sõnas professor.

Õpingute käigus omandatud laiadest teadmistest tulenevalt on ka eriala lõpetanud inimeste karjäärivalikud väga mitmekesised.

“Ta võib minna tööle näiteks tööstusettevõttesse, näiteks tööstusinsenerina. Samas võib ta olla ka projekteerija, kuna tal on olemas oskused ja mõtted, kuidas asju disainida ja süsteeme omavahel toimima panna.

Meie vilistlased töötavad nii inseneridena tööstuses, kus on vaja roboteid ehitada, kui ka ettevõtjatena, kes loovad ja tegelikult leiutavad uusi süsteeme. Neid oskuseid saab kasutada niivõrd paljudes valdkondades, et mingist stamp karjääriteest meie eriala lõpetanud inimeste puhul rääkida ei saa,” rääkis Rassõlkin. Sisuliselt saab iga lõpetaja oma karjääri ja teda huvitava ameti ise välja valida, sest oskused ja teadmised on tal olemas paljudes eri valdkondades.

Näiteks on TalTechi mehhatroonika eriala lõpetanud CoModule asutaja Kristjan Maruste, aga ka ettevõtte Smart Load Solutionsi asutaja Madis Uuemaa.

“Üks meie eriala magistrant, kellega ma hiljuti rääkisin, ütles väga hästi, et sisuliselt on mehhatroonika eriala tudengid tänased leiutajad,” lõpetas Rassõlkin. Tasub märkimist, et TalTechi vilistlased teenivad võrreldes teiste ülikoolide lõpetajatega ka kõrgemat palka. Kui 2019. aasta keskmine brutokuupalk Eestis oli 1407 eurot, siis TalTechi tehnikaalade magistriõppe lõpetanute keskmine palk oli 2294 eurot.

Loe mehhatroonika eriala kohta lähemalt siit.