TalTechi hoonete renoveerimise ning probleem- ja projektõppe kursuste käigus Tartu linna ehitatud rattamajad on tubli samm ehitusmaterjalide ringlussevõtu suunas, kirjutab TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi ekspert Murel Truu.
Prügi varasemast enam
Ehitus- ja lammutusjäätmed moodustavad Eestis igal aastal ligi viiendiku kõikidest jäätmetest. Pelgalt statistiliselt võib Eestis ehitusmaterjalide taaskasutuse määra pidada väga heaks – ligikaudu 92%. Kuid sisuliselt seisneb see selles, et ehitus- ja lammutusjäätmed lähevad karjääride sulgemisel tagasitäiteks või leiavad koha tee- ja ehitusobjektide all. Suur probleem on ka see, et kuigi taaskasutuse osakaal kogu jäätmetekkest on tasapisi kasvanud, siis seoses ehitusmahtude olulise kasvuga on prügilasse ladestamise kogused absoluutväärtuses märkimisväärselt suurenenud.
TalTechi Ehituse ja arhitektuuri instituut otsib nendele probleemile lahendusi mitmes arendusprojektis. Näiteks on see oluline arendusülesanne Eesti renoveerimismaratoni programmis, kus on paralleelselt käimas nii renoveerimise ja lammutamise käigus tekkivate ehitusmaterjalide toimivuse tõendamise metoodikate arendus (Tartu ringrenoveerimise projekt) kui ka selliste renoveerimislahenduste väljatöötamine, mis võimaldaks tulevikus materjale lihtsamini ringlusse võtta (LIFE IP BuildEST). Väljatöötamist ootavad lahendused materjalide demontaaži planeerimiseks ja uuel objektil kasutamiseks.
Rattamajad Tartus
Nimetatud projektid on lisaks teadus- ja arendustööle pakkunud hea võimaluse rikastada TalTechi tudengite probleem- ja projektõpet päriselulise probleemi lahendamisega. Kogu ehitusmaterjalide ringlussevõtu eelkirjeldatud keerukus oli lahendada ka tudengitel, kelle eelmise kevade õppetöö tulemused on tänaseks Tartu rattamajade näol reaalselt välja ehitatud.
Professor Targo Kalamees selgitab, et Tartu rattamajad on olnud suurepärane võimalus katsetada väikesel skaalal, kuidas luua uut majade lammutamisel või renoveerimisel üle jäävast materjalist, kaardistada kitsaskohad ja otsida võimalikke lahendusi.
Esimene rattamaja valmis 2023. aasta kevadel Karlova kooli hoovi (Salme 1) ning tudengid said lisaks rattamaja projekteerimisele käed külge panna ka selle ehitamisele. Rattamaja tehti samas kohas asunud vana kuuri lammutamisel tekkinud materjalidest, metallosa saadi Eesti kaitsepolitsei territooriumilt demonteeritud aiast. Projektis lõid 2022/23 sügissemestril Targo Kalamehe juhendamisel kaasa Kaur-Mihkel Kask, Heli Kiima, Laur Leis, Aron Lemets, Natali Paluoja, Ingo Sarapuu, Jarko Seema.
Teine rattamaja valmis suve hakul Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu II Muusikakooli tarbeks (Kaunase 23). Selle katusekate pärineb Aravete lasteaiast, kivisillutis kattis varem Tartu Rukkilille monumendi ümbrust ja puitdetailid saadi Kubija spaahotelli lammutustöödelt. Katus on üle värvitud ja palgid kauni ilme nimel töödeldud, mistõttu näeb rattaparkla uus ja värske välja ning ilmestab ehitusmaterjalide ringkasutuse potentsiaali. Projektlahenduse töötasid 2023. aasta kevadsemestril Simo Ilometsa juhendamisel välja Mari Liis Aader, Anastasia Balašova, Kristina Keerdo, Roland Saks, Triinu Sooden-Pitsi, Andres Tärn.
“On oluline näidata, et selliselt ehitamine on tegijatele loov väljakutse ning tulemus esteetiline ja uusehitusega samaväärne. Peame lahti saama arusaamast, et korduvkasutatud materjalist ehitamine tähendab euroalustest kohviku- ja terrassimööblit. Võimalusi ja võimekust on palju enamaks ning noorte kaasamine on siin mitmekülgselt kasulik. Nii kasvatame põlvkonda, kelle jaoks ehitusmaterjali “kaevandamine” olemasolevast hoonest on uus normaalsus,” selgitab probleem- ja projektõppe kursuse tudengeid juhendanud Simo Ilomets.
Tartu rattamajade mõju ei piirdu ainult sellega. Tartu linnavalitsusele, kellega koostöös Tartu ringrenoveerimise projekti läbi viiakse, oli rattamajade piloot sedavõrd silmiavav, et projektis algselt kavandatud ehitusmaterjalide ringkasutuspanga ärimudeli väljatöötamise asemel käivitas linn tänaseks päriselt Eesti esimese ehitusmaterjalide ringkasutuspanga. Projekti vedanud linnavalitsuse majandamisteenistuse juhataja Eva Lääne selgitab, et avalikkusel on järjest kasvav huvi taaskasutuse ja ringmajanduse vastu.
“Suurimaks probleemiks kasutatud materjalidest ehitamisel on osutunud materjali kättesaadavus. Seepärast olemegi otsustanud panustada kasutatud ehitusmaterjalide vahenduskeskuse loomisse,” ütles Lääne.
Ringmajanduspanga avasid Jaamamõisa tänaval linn ja OÜ Terasteenus 1. oktoobril. Keskuse eesmärgiks on parandada kasutatud ehitusmaterjalide kättesaadavust, suurendada nende taaskasutamist ja vähendada ehitusjäätmete teket. Aasta kestva pilootprojekti abil saab ka parema ülevaate turuolukorrast ning taolise ärimudeli tasuvusest.
Tartu ringrenoveerimise projekt, mis toetas rattamajade valmimist, lõpeb 2024. aasta alguses, kuid probleem- ja projektõppe kursusel on kavas järgmised ehitusmaterjalide ringkasutust demonstreerivad paviljonid juba järgmistesse kohtadesse. Praeguse plaani kohaselt rajatakse 2024. aasta kevadsemestril tudengite kavandatud ehitusmaterjalide ringkasutust näitlikustav rattamaja TalTechi Mustamäe linnakusse.
Rattamajade ehitamine on osa DRIVE0, Tartu ringrenoveerimise ja LIFE IP BUILDEST projektidest, mille eesmärgiks on ehituse ringmajanduse põhimõtete juurutamine Eesti renoveerimismaratonis.
Väike jäätmesõnastik
Korduskasutus – toodet kasutatakse pärast puhastamist ja parandamist algsel kujul. Nt rõivad, mänguasjad, mööbel, kodutarbed jpm.
Ringlussevõtt – materjali töötlemine ja uuesti kasutamine teistes toodetes. Nt metallist, klaasist, paberist või plastist saab teha uusi metallist, klaasist, paberist või plastist tooteid.
Taaskasutus – materjali töötlemine ja uuesti kasutamine teistes toodetes, sh energia taaskasutus ehk põletamine.
Ringmajandus – alates toote väljamõtlemisest ja materjalide valimisest tehakse kõik selleks, et materjale oleks võimalikult lihtne uuesti kasutusele võtta ja jäätmeid ei tekiks. Näiteks hoitakse erinevad materjaliliigid kergesti eraldatavana, toodetakse vähem, pannakse rõhku kvaliteedile ja tehakse toode nii, et seda oleks lihtne parandada, mõeldakse ringlussevõtu logistikale ja järelturule jne. Teisisõnu: jäätmetele mõeldakse juba siis, kui toote jaoks materjale kavandatakse.
Lineaarne majandus – ressursid ammutatakse loodusest, tehakse toode, kasutatakse ja visatakse siis ära. Teisisõnu: jäätmetele mõeldakse siis, kui need hakkavad jalgu jääma või ressursid lõppema.
Artikkel ilmus esmakordselt Tallinna Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu detsembris 2023.
