Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping kirjutab ajakirjas Mente et Manu, et 2023. aasta kevadel pööras Tallinna Tehnikaülikool näo kestlikuma tuleviku suunas. Valmimas on ülikooli rohestrateegia, mõõdetud on ülikooli süsinikujalajälg, alustatud on Mustamäe linnaku elurikkuse kvaliteedi tõstmisega.
Lisaks on haridus- ja teadusministeeriumil käivitunud kaks suurt Euroopa rahastatud meedet: roheoskuste õppearendusprojekt ning Õiglase Ülemineku Fondi õppe- ja teadusarendusprojekt Ida-Virumaal.
Kõik need aitavad täita rohepöörde eesmärki, et juba järgmisel kümnendil oleks Eesti inimeste tegutsemisest tulenev keskkonnajalajälg tunduvalt väiksem.
Kliimaneutraalseks aastal 2035
Euroopa Liit suunab järgnevatel aastatel Euroopa maksumaksjatelt triljon eurot rohepöörde tegevustesse. Kas rohepööre on võimalik missioon, näitab aeg. Ilmselgelt on see ambitsioonikas plaan, milles võtmerolli mängivad teadmised ja tehnoloogiad.
Uute sihtide ja tegevuste kavandamise vundament on strateegia. Tallinna Tehnikaülikooli rohestrateegia täpsustab ülikooli arengukava tegevusi prioriteetsete arendussuundadega. Rohestrateegial on selge fookus: mõtestada teekond, kuidas ülikoolina jõuda arengukavas püstitatud eesmärgini saada kliimaneutraalseks aastal 2035.
Kui algselt oli selle eesmärgiga mõeldud TalTechi kinnisvara kliimakindlaks muutmist, siis nüüd puudutab rohestrateegia kõiki ülikooli tegevusvaldkondi: õppe- ja teadustegevust, ettevõtluskoostööd, ülikoolilinnakute muutmist kliimaneutraalseks ning Tehnikaülikooli mõju ühiskondlike muutuste suunajana. Nii näiteks on strateegias sõnastatud õppetöö eesmärk koolitada kõikidele meie tudengitele kliima ja elurikkuse baasteadmised ja -oskused.
Mida tähendab olla kliimaneutraalne ülikool?
Minu nägemuses tähendab see kõikide ülikooli tegevuste mõtestamist planetaarsete piiride raames. Juba praegu teame, et hoolimata pingutustest ei ole maailm püsinud kokkulepitud 1,5 kraadi soojenemise piires ja sellel on ettenägematult suured tagajärjed ka meie kliimavöötmes. On selgemast selgem, et kui me täna kliimaga ei tegele, tegeleb kliima edaspidi meiega. Ka Eestis.
End parimate ülikoolidega võrreldes saame seada kõrgeid eesmärke ja olla võrdväärne partner. Oleme kliimanutika tuleviku keskuse tiimiga põhjalikult analüüsinud teiste tehnikaülikoolide arengukavasid, eesmärgiga mõista ülikoolide arendussuundi. Kõikidel meie headel partneritel on lisaks arengukavale valdkondlikud kestlikkuse arengukavad või kliimakavad.
Ülikooli arengukavas ütleme: “Soovime silma paista, eristuda ning olla võrdväärne Euroopa parimate tehnikaülikoolidega tänu oma nutikatele lahendustele digitaalse ja kliimaneutraalse tuleviku loomisel.”
Kui meie digitaalse kirjaoskuse tase on hea, siis kestlikkuse valdkonnas on Tallinna Tehnikaülikooli mahajäämus võrreldes “majakaks” olevate ülikoolidega üpris suur.
Mitmed mahukad teadlaste ja ekspertide koostatud kokkuvõtted, nagu näiteks ÜRO globaalne inimarengu aruanne, on lootusrikkalt sedastanud, et kes kahte suurt pööret – digipööret ja rohepööret – samaaegselt ellu viivad, on kogu maailmale teenäitajad kestliku tuleviku suunas.
Siin ongi meie ülikooli võimalus kasutada ära oluline momentum. Eesti kui digiriigi maine on kõrge. Kui me suudaksime roheoskused sünkroniseerida digioskustega, võiks tulemus olla unikaalne – pakkuda tervele maailmale enda digi-rohekontseptsiooni koos tehnoloogiliste lahendustega.
Õigupoolest on meie maine juba teadmistest ja tegutsemisest ees. Külastades sel talvel maailma tehnikaülikoolide pingereas kolmandal kohal olevat ETH Zürichit, kohtusin ülikooli rektori, meie mõistes õppeprorektori professor Günther Dissertoriga.
Rektoril oli hästi teada Eesti kui digiriigi edulugu ning ta oli üllatunud, et kestlikes teemades oleme siiani kõhklevad – tugev digikuvand on toitnud meie progressiivsust ka kestlikkuse suunal. Tunnustussõnu professor Dissertoril meie ülikooli suunal siiski jagus, tõdedes, et ülikool, kelle strateegilise juhtimise tasandisse on sisse kodeeritud rohepööre, on julge, ning ta ennustas meile digi-rohepüüdlustes edu.
Olen arvamusel, et Tehnikaülikooli edu rohepöörde kui strateegilise valdkonna arendamisel saab rajaneda kolmel vaalal: ülikoolisisene veendumus, et rohepööre on vajalik; koostöö ülikoolis sees ning era- ja avaliku sektori partneritega, ning rahvusvaheline võrgustumine. Nii koostöö kui ka rahvusvahelistumise eripära Tehnikaülikooli vaatekohast saab olla lahendustele orienteeritus. See tähendab tehnoloogiate ja ärimudelite väljatöötamist Eesti ja rahvusvaheliste partneritega, nende valideerimist ning kiiret rakendamist.
Missugused saavad olema meie rohetegevuste teekonnad ja millisel kiirusel me tegevusi ellu rakendama hakkame, see sõltub ülikooli töötajaskonnast. Rohestrateegia tegevuskava tuleb koostöisel meetodil arutlusele ja tegemisele sel sügisel.
Artikkel ilmus esmakordselt Tallinna Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu juunis 2023.
TalTechi värske strateegia teeb rohepöördest Eesti majanduse mootori
TalTechil valmis rohestrateegia, mis panustab majanduse kasvu keskkonnakahju tõstmata. Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) äsja valminud rohestrateegia 2023–2035 investeerib täiendavalt rohetehnoloogiate arendamisse ning roheoskuste ja -teadmistega tööjõu koolitamisse, samuti arendab ülikooli linnaku kliimaneutraalseks.
“Rohepööre on Eesti majanduse mootor,” ütles TalTechi rektor Tiit Land. “Tehnoloogiad, mis keskenduvad süsinikujälje alandamisele, on tulevikku vaatavad, loovad töökohti, ekspordivõimekust ning majanduskasvu,” täpsustas ta. “Tehnikaülikool arendab kolmanda põlvkonna päikesepaneele, toetab ettevõtete arengut madalsüsinikehitustehnoloogiate kasutuselevõtul ning väärindab tekstiili, puitu ja plastmaterjale ringmajanduse raames, kui nimetada vaid mõned näited. Meie kavatsus on olla rohepöörde suunanäitaja Eestis õppes, teaduses, ettevõtluses kui ka omaenda toimimises,” rääkis Land.
“Rohestrateegia keskendub lisaks tehnoloogiatele ka inseneeria- ja teiste õppekavade praktiliste roheoskuste tõstmisele. Samuti pühendume rohe-digi kaksikpöörde tehnoloogiliste lahenduste pakkumisele ettevõtjatele, panustades otseselt Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse,” lisas rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping. “Kasvuhoonegaaside alandamine majanduses ei võrdu majanduslangusega – töökohad ja elukvaliteedi tõus peitub uutes tehnoloogiates, teadmistes ja mõtteviisides,” ütles rohepöörde prorektor.
Teine suurem TalTechi strateegiline eesmärk on saada kliimaneutraalseks ülikooliks aastaks 2035. Tegevuste seas on näiteks hoonete energiatõhususe parandamine, lokaalse taastuvenergia tootmine ja liikumisest tingitud heidete vähendamine.
“Rohepööre algab andmetest. Hakatuseks mõõtsime ülikooli kasvuhoonegaaside koguse, mis võimaldab meil planeerida vajalikud sammud keskkonnajalajälje vähendamiseks,” ütles Sooväli-Sepping. Prorektor lisas, et ülikoolis sel kevadel valminud kasvuhoonegaaside inventuuri* andmetel oli 2022. aastal TalTechi süsinikuheide 27 437 tonni CO2 ekvivalenti ehk 2,51 tonni inimese kohta. Võrdlusena vaadati Helsingi ülikooli kus jalajälg inimese kohta 2019. aastal oli 1,96 t CO2e ja Oulu ülikoolis 2021. aastal oli 0,612 t CO2e.
TalTechi kasvuhoonegaaside jalajäljest moodustas ostetud energia 58%, teisel kohal olev transport ligi 30%. Analüüs näitab, et 60% inimestest jõuab ülikooli autoga ning pisut üle viiendiku ühistranspordiga.
16. juuni ülikooli nõukogu istungil kinnitati ka 2025. aasta emissioonide vähendamise määr, milleks on 23% võrreldes baasaastaga 2022. Esimesi samme on ülikool kliimaneutraalsuse suunas juba teinud. “Mullu läks TalTechi Mustamäe linnak üle kaugküttele, millel on gaasist väiksem jalajälg,” ütles Sooväli-Sepping. “Mida saab kohe ülikooli keskkonnajalajälje vähendamiseks ära teha? Teaduspõhine vastus on selge: kasutage ülikooli tulles ühistransporti, ratast või autojagamisteenust,” lisas rohepöörde prorektor.
Aruanne on koostatud vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi ja rahvusvaheliselt tunnustatud ning enim kasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardile (Greenhouse Gas Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard, GHGP). TalTech kavatseb väljatöötatud mudelit jagada avalike asutuste ja ettevõtetega, et kõik soovijad saaksid teadlaste loodud mudelit kasutades mõõta enda kasvuhoonegaase ning plaanida mõjukaid samme heidete vähendamiseks.
