Palju on räägitud 5G tulekust, uue põlvkonna tehnoloogiastandardile üleminekust ja sellega seotud väljakutsetest. Vähem on juttu olnud sellest, mida 5G kasutuselevõtt üldse laiemalt tähendab ehk mis tänu 5G-le nüüd kiiremaks ja paremaks muutub.

Geenius uuris TalTechi õppejõult Toomas Ruubenilt, mis muudatused meid 5G tulekuga ees ootavad ning kui suurt mõju igapäevaelule uuele võrgustandardile üleminek üldse avaldab.

Kümme korda suuremad kiirused kui 4G-ga

Täpselt nagu 4G puhul sõltub ka uue 5G tehnoloogiaga kättesaadav internetikiirus paljudest teguritest. Eelkõige mängivad kiiruse juures rolli võrgu võimekus ja sealsete kasutajate hulk, samuti kasutaja enda seade. Suures pildis räägitakse 5G puhul siiski üle 10 korra suurematest kiirustest kui 4G pakkuda suudab.

Säärane hüpe andmete edastamise kiiruses hakkab Toomas Ruubeni sõnul mõjutama paljusid eri valdkondi. “Üks kõige atraktiivsem neist on ehk digikultuur. Näiteks mis puudutab telepildi edastamist võrgu kaudu, siis täna seab 4G võrk latentsusele ja andmeedastuskiirusele omad piirangud.”

Kui 5G kasutusele võetakse, siis telepildi üle võrgu edastamise osas muutub kõik kiiremaks ja stabiilsemaks. “Ja seda mitte ainult kodudes, vaid ka näiteks rongis viibides. Põhimõtteliselt oleks võimalik kogu Tallinnast Tartusse sõidu ajal läbi võrgu stabiilselt kiiret telepilti edastada,” lisas Ruuben.

Kas 5G levib paremini?

Rongisõidu ajal stabiilse interneti kasutamine eeldab, et kogu teekond on levialas. Kuigi 5G on küll 4G-st kiirem, siis Toomas Ruubeni sõnul levib see tegelikult hoopis halvemini kui eelmise põlvkonna tehnoloogia. Kuidas?

Vastus sellele küsimusele peitub 5G võrgu sagedustes. Nimelt kasutab 5G enda järelkäijaga võrreldes tunduvalt kõrgemaid sagedusi, mistõttu need ka sumbuvad lihtsamini tihedamalt asustatud kohtades, näiteks metsades ja hoonetes.

Kuna 5G saatjad ja antennid võivad mõõtmetelt olla väiksemad kui 4G omad, siis on võimalik neid ka tihedamini paigutada ning sellega levimine tagada. Kuid nii lihtne see tegelikult ei ole. “Me räägime hetkel kahte tüüpi erinevast 5G võrgust: iseseisev võrk ja mitteiseseisev võrk. Tegelikult on nii, et mitteiseseisev 5G põhineb olemasoleval 4G võrgul, mistõttu ei lähe ka levi paremaks,” selgitas Ruuben. 

Suur andmeedastuskiirus ja madal latentsus saavutatakse siis, kui 4G tugijaamale on lisatud 5G raadiosaatja. Näiteks 5G telefon suhtleb algselt läbi 4G võrgu ning mõni hetk hiljem lülitatakse tugijaamas see üle 5G-le. 

“Puhtalt ei anna 5G mitte mingit laiemat leviulatust, kuna see on tegelikult sõltuv ikkagi ka 4G-st. Kui rääkida iseseisvast 5G-st, siis see eeldab ka eraldi tuumikvõrgu tegemist, mis on tõenäoliselt meie jaoks kaugem tulevik,” lisas ta.

Millistesse valdkondadesse kiirem internet kasu toob?

Oleme kuulnud juba pikalt ja palju, kuidas isejuhtivate autode levikut piirab hetkel ainult suure andmeedastuskiiruse puudumine. Ruubeni sõnul on ei vajagi isesõitvad autod nii väga seda tohutut hulka megabaite sekundis, vaid hoopis madalat latentsust. 

Teine huvitav valdkond, millele Ruuben rohkem tähelepanu viitab, on virtuaalreaalsuse lahendused kultuuris. Tema arvates võiks läbi õhu edastatav virtuaal- ja liitreaalsus olla üks mitmest rakendusest, mis kiire internet meieni toob. 

“Näiteks võiks anda vanalinnas jalutavatele turistidele liitreaalsusprillid ning näidata hoonetest ajaloolisi videoid või giiditeenuseid”, sõnas Ruuben. 

Lisaks usub Ruuben, et uue tehnoloogia internet võiks muuta ka raudtee taristu haldamise lihtsamaks ja mugavamaks. Hetkel peavad rongid edastama oma asukohtasid ja muid erinevaid parameetreid, mille jaoks on eraldi sidestandard. 

“Uusima põlvkonna interneti tulekuga on vähemalt Euroopas kavas võtta kasutusele 5G raudtee taristu haldamine. Näiteks kui rong liigub ühest riigist teise, siis on ta terve aeg ühtlases 5G-põhises sideruumis,” selgitas Ruuben.  

Saa 5G kohta veel rohkem teada

Jälgides mis suunas meie kiiresti arenev maailma liigub, tulevad kommunikatsioonitehnoloogia alased teadmised ja oskused tulevikus kindlasti kasuks. 

TalTechi elektroonika- ja kommunikatsioonitehnoloogiaõppekava annab võimaluse saada rohkem teada tarkade elektrooniliste süsteemide loomise, analüüsimise ja arendamise kohta. Sealjuures kasutada ka elektrilisi ja füüsikalisi printsiipe.