Ammusest ajast on teada, et ultraviolettkiirgusega on võimalik ruumiõhku ja pindasid desinfitseerida. Kuna ultraviolettkiired on inimestele kahjulikud, saab seda puhastusviisi kasutada vaid tühjades ruumides.

TalTechi teadlaste käe all on valminud fotokatalüütilised ja elektrilahendusega õhupuhastid, millega saab õhku desinfitseerida ja puhastada lenduvatest orgaanilistest ainetest ka siis, kui ruumis viibivad parasjagu inimesed. Muuhulgas hävitab lahendus ka õhus lendleva koroonaviiruse.

Fotokatalüüsi võib kasutada ka siis, kui inimesed ruumis viibivad

TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor Sergei Preis meenutab fakti, et ruumide desinfitseerimiseks juba ammusest ajast kasutatavad UV-lambid võib lülitada sisse ainult siis, kui inimesi ruumis ei ole.

Seda seetõttu, et UV-valgus võib rikkuda inimeste nägemist ja kahjustada nahka. Fotokatalüütilist õhupuhastit tohib aga kasutada ka siis, kui keegi parasjagu ruumis on ehk näiteks koosolekute ajal.

„Lihtsalt öeldes tähendab fotokatalüütiline lahendus seda, et võetakse mõni pooljuhtmaterjal, tavaliselt titaandioksiid ja seda kiiritatakse ultraviolettvalgusega.

Reaktsioonina tekivad pinnal niisugused tingimused, kus enamus orgaanilistest ainetest oksüdeerub süsihappegaasiks. Bakterid ja viirused, mis koosnevad ka orgaanilistest ainetest, hävivad. Ehk fotokatalüsaator hävitab mikroorganisme, mis jäävad selle pinnale kinni,“ seletab Preis lahti.

Baktereid ja viiruseid tappa ei ole probleem

Professor kinnitab, et nii inseneriteaduskonna laboris arendatud fotokatalüütiline kui ka elektriline õhupuhastuslahendus tapavad probleemideta viiruseid ja baktereid. Kaasa arvatud koroonaviirust.

„Lahendus seisneb selles, et odava fotokatalüsaatori saab kinnitada fotokatalüütilistele reaktoritele ehk täpsemalt UV-lampide ümbritsevate korpuste pinnale,“ täpsustab Preis.

Niisugune õhupuhasti tohib tema sõnul töötada ööpäevaringselt ja inimesi see kuidagi ei kahjusta. Suuremat müra masin ei tee ning lisaks tarbib see ka energiat väga vähe.

„Ma ei nimetaks lahendust revolutsiooniliseks, kuid õhu teeb see puhtaks ja praegusel ajal, kui koroonaviirus tekitab probleeme, on sellest kindlasti abi,“ ütleb Preis.

Lahenduse saab lisada olemasolevale süsteemile

Lahenduse saab soovi korral integreerida näiteks olemasolevasse ventilatsioonisüsteemi.

Fotokatalüütiline lahendus passib Preisi sõnul väiksematesse hoonetesse. Kui aga vaja on töödelda suuremaid õhukoguseid, näiteks haiglates või tootmishoonetes, siis peaks kasutama elektrilahendusega puhastit.

„Ka see süsteem on väga töökindel, ökonoomne ja tarbib vähe elektrit,“ räägib professor.

Õhu töötlemine elektrilahenduse plasmaga ei ole keeruline. Kirjeldav meetod on sobiv aga keerulisema ülesanne lahendamiseks –
reovee desinfitseerimiseks ja puhastamiseks orgaaniliste saasteainete eemaldamiseks.

Oodatakse vastust rahastustaotlusele

Praegu tegutsetakse arendustööde kallal Eesti Teadusagentuurist üheks aastaks eraldatud sildgrandi toel. Agentuurile on juba esitatud ka uus rahastuse palve. Sellele loodetakse positiivne vastus saada detsembris.

„Teadustöö areneb, vaja on teha ka uuringuid selle osas, kuidas lahendused reaalsetes vee- ja õhupuhastamise süsteemides töötavad. On olemas ka ettevõte, kes lahendust tootma hakkab,“ viitab Preis.