Novembris kogunesid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ja töötajad arutlema, mida ülikool saab kohe praegu teha, et olla paremini valmis tuleviku kriisideks ja multikriisideks. Kõlanud arutelud keerutasid üha tihedamalt ümber energeetika ning kuju võttis mõte luua üle ülikooli teadlasi ühendav energeetika tippkeskus.
Aruteludest tegi kokkuvõtte TalTechi ajakirja “Mente et Manu” peatoimetaja Mari Öö Sarv.
Kriisid tulevad ja jäävad
Rektor Tiit Land juhatas arutelud sisse tõdemusega, et peame end harjutama sellega, et kriisid tulevad ja jäävad. “Majandus on tsükliline ja sõjad loodetavasti lõppevad, aga mõned kriisid on jäävamad. Kliima soojeneb, tulevad hullud tormid ja põuaperioodid ja sellest pole kellelgi pääsu,” selgitas Land.
Helsingi ülikooli ja TalTechi Ragnar Nurkse valitsemise ja innovatsiooni instituudi teadur Peeter Vihma märkis, et ükskõik mida me teeme, kliima läheb esmalt tükk aega veel soojemaks, enne kui stabiliseerub. “See tähendab, et ekstreemsed ilmaolustikud lähevad sagedasemaks. Sajandi torme on nüüd kümnendi jooksul, viie aasta kuumarekord tehakse igal aastal… Mullu tuli ühe nädalavahetusega 1 m lund maha, tõenäosus selleks oli 1/1000. Ehk et ilm on ennustamatu ja me peame ennustamatuks valmis olema,” selgitas Vihma.
Ta märkis, et organisatsioonid teevad strateegiaid ja plaane 5 või 10 aastaks, aga meie turbulentses maailmas on see liiga pikk aeg, mistõttu võiks igal aastal teha strateegilistele eesmärkidele ja plaanidele stressitestid.
Ülikoolina saame juba hakata koolitama tulevasi kriiside lahendajaid mitmes valdkonnas, viies õppekavadesse teemad, mis tulevikus on aktuaalsed. Võtmeks saavad roheoskused – säästlik eluviis, ringmajandus, taastuvatest allikatest energia saamine. Peamiselt ongi aktuaalne energeetika, nii et rõhk võiks olla sellel, et ei tekikski olukorda, kus meil pole elektrit.
“Reaalsus on, et elektrita pole meil midagi, ei sooja ega valgust, vett ega tervishoidu,” toodi ühes laudkonnas väja.
Ülikooli panus kliimaeesmärkidesse
Ülikooli viiendatel mõttetalgutel arutletigi juba koos kliimaminister Kristen Michaliga TalTechi panuse üle Eesti kliimaeesmärkidesse ning otsiti teekonda taskukohase elektrihinna juurde ja TalTechi teadlaste rolli sel teel. Paneeldiskussioonis osalesid kliimaminister Kristen Michal, energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Ivo Palu ja geoloogia instituudi vanemteadur Rutt Hints, vestlust juhtis ettevõtlusprorektor Erik Puura.
Arutelu juhatas sisse video, kus TalTechi tudengid ja teadlased rääkisid, millest peaks koosnema Eesti energiaportfell ja kuidas seda juhtida, võttes arvesse ka keskkonda ja tulevasi põlvi. Kõigile põhjamaalastele on tuttav see külm ja hämar tuulevaikne talvepäev, mis võib kesta mitu nädalat või isegi kuud. Ilma energiajulgeolekuta pole võimalik rääkida hinnast ega keskkonnamõjust ning kui meil on endal olemas vajalikud võimsused, ei lähe ka hind liiga kõrgeks. Energiasüsteemide trilemma – tasakaal varustuskindluse, keskkonnahoiu ja energia maksumuse vahel – on võtmeküsimus ja nurjatu probleem, millele leiab lahendusteid teistestki sektoritest. Näiteks tõi akadeemik Jarek Kurnitski välja, et energiasäästlikud hooned ja taristu parandavad elukeskkonda, aga samal ajal teenivad teesi “kõige parem energia on kasutamata jäänud energia”.
Minister toonitas, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse ja väiksem jalajälg on konkurentsieelis. Tänu ministeeriumide liitmisele ei ole Eestis enam olukorda, kus keskkonna- ja majandusministeerium omavahel kumbki enda huvidest lähtuvaid kirju saadab, vaid mõlema huvid ja eksperdid on ühes majas koos ja nii leiab parimad lahendused ja reformid.
Ivo Palu tõi välja, et hinda on kergem arvutada kui keskkonnamõju. Kui elektri hind on madal, pole tootjatel huvi uusi elektrijaamu ehitada, kui kõrge, pole tarbijatel huvi tarbida, kui me aga ise ei ehita, siis peame aktsepteerima teistes riikides ehitatud jaamade hindu. Minister aga küsis, kes maksab ja tarbib, kui rajame 6TW-sed meretuulepargid ning kõik meie naaberriigid plaanivad samuti suuri parke rajada, et energiat eksportida.
Alar Konist tutvustas ennast “konservatiivse insenerina” ja rõhus varustuskindlusele. “Selleks et süsteemid toimiks, peab võimsust olema topelt, ehkki see teeb hinna kõrgemaks ja mõjutab ka konkurentsivõimet. Kui aga peaksid tulema kehvad päevad, siis oleme oma reservi panustanud – ehkki loodame, et neid kunagi ei tule,” rääkis Konist. Tema sõnul on põlevkivil maapõueressursina Eestile jätkuvalt tohutu potentsiaal ja fossiilsetest kütustest praegu veel pääsu pole. CO2 püüdmine on võimalik, ehkki praegu kulukas, põlevkivituha saab kasutusele võtta tsemendi tootmises, lisaks on põlevkivil suur potentsiaal keemiatööstuses.
Kuhu edasi?
Rutt Hints märkis, et Eesti on 30 aastaga tulnud pika tee, aga aeg on vaadata, mille arvelt, ja küsida, kuhu edasi. “Emissioonid peame alla saama, aga lisaks peame vaatama, kuidas meie plaane mõjutab rohepöörde materjalide kättesaadavus. Peame nägema materjali võimalusi mitte ainult maapõues, vaid ka ringmajanduses,” meenutas Hints.
Erik Puura esitles osalejatele slaidi, kus oli välja arvutatud, kui palju on tarvis erinevaid metalle, et ehitada tehnoloogiad fossiilkütuste täielikuks asendamiseks – kordi rohkem kui Maal teadaolevalt leidub. Nii et võib-olla on vaja mitte selliseid metalle, vaid hoopis teistsuguseid lahendusi, ning Eesti saab globaalselt panustada hoopis selles? Kristen Michal tõi välja, et juba panustamegi: “See pole üldse väike asi, et Eestis on tarkvarad ja ettevõtted, mis juhivad tarbijate energiatarvet. Neid lahendusi müües aitame tarbijat ja hoone omanikku soodsama elektrihinnaga, elektritootjat tiputarbimise vähendamisega ning kogu ühiskond on teadlikum energiatarbija.”
Ivo Palu tõi näite ka enda valdkonnast: “Elektri salvestamisest räägitakse nagu uuest imest ja mind on süüdistatud, et ma pole nõus Lasnamäe majade vahele pikendusjuhtmeid vedama, et elektriautode akusid laadida. Aga võib-olla peaksime seal transpordiküsimuse kuidagi teisiti lahendama? Näiteks sellise elektritranspordiga, mis ei võta elektrit akust, vaid liinist? See oleks geniaalne, kui keegi hakkaks kasutama trolle ja tramme!” Ta nentis, et salvestamine ise ei päästa midagi: see on nagu külmkapp – kui pole võimalust sinna sisse midagi osta, siis ta on ikkagi tühi, ükskõik kui moodne.
FinEst Targa Linna tippkeskuse partnerlussuhete ja strateegia juht Einari Kisel meenutas, et kui TPI tegi 1989. aastal energeetikateemale arengukava, nähti seal ette 2010. aastaks kolmas põlevkivijaam ja üks tuumajaam. Aga siis juhtus ajalugu. Nii peab Kisel arengukavadest ja stsenaariumidest olulisemaks koostöö arendamist teiste ülikoolidega, et tuua rohkem nende teadmisi Eestisse ja pakkuda laiapõhjalisi ekspertteadmisi jõuliselt nii ministeeriumile kui ka huvirühmadele. “Meie peaksime olema neutraalse analüüsi avalikkuse ette tooja. Kahjuks puudub riigi tellimus neutraalse analüüsi jaoks,” rääkis Kisel.
Kuidas aga saada neutraalne laiapõhjaline pilt? Rutt Hints nentis, et energeetika ja materjalid on horisontaalne teema, mis puudutab absoluutselt kõiki eluvaldkondi, ja need on muutumas kriitiliseks.
“Oleme elanud väga heal ajal, kus me pole pidanud energiale mõtlema, aga tulevikus peame,” ütles Hints ja arutelu võttis üha kindlama suuna sellele, et Tehnikaülikoolist tuleb kokku koguda kogu energeetikat puudutav lai kompetents, mis nende teemadega tipptasemel tegeleks ja lahendusi pakuks.
Teadusprorektor Tiit Lukk võttis mikrofoni ja ütles, et toetab tippkeskuse loomist, kus pannakse erinevad teemad kokku ning tehakse ja toetatakse horisontaalset koostööd ülikooli teadlaste vahel, olgu selleks siis Energiamajanduse tippkeskus, Targa energeetika tippkeskus või midagi muud. Kui juba nime valimiseks läks, andsid ideele oma heakskiidu nii rektor Tiit Land kui ka finantsdirektor Madis Margus.
“Eesti vajab Targa energeetika tippkeskust, kes koondab erinevad tehnoloogilised teadmised ja kompetentsid ning suudab välja pakkuda tasuvad ja toimivate majandusmudelitega lahendused, mis oleksid jätkusuutlikud nii trilemma valikute mõttes kui ka taskukohased ja säästlikud üksikisikute vaatest,” võttis arutelu kokku mõttetalgute kokkukutsuja, Tehnikaülikooli strateegiabüroo juht Kaja Kuivjõgi. “Tehnikaülikoolil on väga hea positsioon, eriti energeetikavaldkonnas, olla üks põhilisi suunanäitajaid. Tippkeskus on kindlasti parim idee, mis tänasest arutelust välja tuli,” võttis jutu kokku Erik Puura. “See, ja teadlaste suvepäevad,” kostus mitmelt poolt.
Tehnikaülikool rohepöördel
Arutelude ja mõttetalgute ajendiks oli Tehnikaülikooli tänavu juunis vastu võetud rohestrateegia, mille rakendamine integreeritakse ülikooli kõikidesse tegevustesse horisontaalselt. Just selleks ongi vaja koos teadlaste ja spetsialistidega läbi mõelda ja arutleda kõik olulised teemad, utoopilised stsenaariumid ja järgmised sammud.
TalTechi rohestrateegia tegevuskava koostamist veab eest rektoraadi strateegiabüroo, mille juhi Kaja Kuivjõgi sõnul on juba kokku lepitud mitu olulist asja.
- Esiteks on plaanis võimestada 1 miljoni euro ulatuses interdistsiplinaarset ja teaduskondadeülest strateegilist koostööd liitmaks ülikooli olemasolevad tugevused ja võimekused uueks kvaliteediks; seda hakkab koordineerima ettevõtlusprorektor Erik Puura koostöös teadusprorektor Tiit Lukkiga.
- Teiseks on plaanis käivitada ülikooli tekitatud kasvuhoonegaaside iga-aastane inventuur, mille metoodika väljatöötamist on vedanud professor Kimmo Lylykangas.
- Kolmandaks asub akadeemik Jarek Kurnitski eestvedamisel tööle kasvuhoonegaaside vähendamise teekaardi juhtrühm, et viia Tehnikaülikool aastaks 2035 kliimaneutraalsuse eesmärgini.
Lisaks on plaanimisel spetsiaalsed tegevused teadlikkuse tõstmiseks ja kommunikatsiooniks ning avalikus dialoogis osalemiseks.
Artikkel ilmus esmakordselt Tallinna Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu detsembris 2023.
