Ilmselt mäletab nii mõnigi kunagisest ülikooliajast lõputut õppematerjali pähe tuupimist. Viimased arengud haridustehnoloogias kinnitavad aga, et õppimiseks on ka efektiivsemaid viise. 

TalTechi IT-teaduskonnas on mitu õppekava, mis on läinud üle projektipõhisele õppele ning ka ülikool laiemalt on võtnud suuna, et selliseid kursuseid peaks olema rohkem. 

Informaatika õppekava programmijuht Ago Luberg selgitab, mida kujutab endast projektipõhine õpe ning miks on see viimasel ajal üha enam populaarsust kogumas. “Ma olen päris kindel, et kui mitte juba praegu, siis mõne aasta pärast on suur osa õppekavadest vähemalt osaliselt projektipõhise õppega,” sõnab ta.  

Inspiratsioon välismaa koolidest

Luberg viitab, et projektiõppe kasutamise mõte sai alguse juba eelmise programmijuhi Marko Kääramehe ajal, kes oli saanud inspiratsiooni mitmelt Euroopa ülikoolilt, mis projektipõhist õpet kasutavad.  

Eeskuju võeti näiteks Hollandi ülikooli Twente moodulstruktuurist ning samuti Hollandis asuva Eindhoveni tehnikaülikooli arvutiteaduste ja inseneri eriala kursusest.

Üks suurimaid eeskujusid oli aga Taanis asuva Aalborgi ülikooli kogemus probleemõppe kasutamisel, kus pool ülikooli õppetöö mahust on projektipõhine. Aalborgi tudengid ütlesid, et kuigi ühe projekti maht on 15 EAP-d (pool õppemahust igal semestril), siis pühendasid nad semestris projekti tegemisse tugevalt üle poole töömahust.

Seejuures oli tähtis aspekt ka omanikutunde tekkimine – tudengid võtavad projekti oma asja ärategemisena ja ei loe kulunud tunde ega tee seda tulemuse kirjasaamise pärast. See on suureks motivatsiooniallikaks uute asjade uurimisel ja ühtlasi ka ülikoolis püsimisel, kuna meeskonda ei taheta alt vedada. 

Aalborgi ülikooli õppejuhi sõnul puudub neil praktiliselt väljalangevus alates teisest semestrist. See, kes järjele ja toimiva meeskonna liikmeks saab, läheb meeskonnaga üksteist toetades ja õiges ajagraafikus ka lõpuni. Õppejõud on teisest küljest praktiliselt kõik projektidega seotud – igaüks juhendab paari projekti iga semester. See loob üsna loomuliku sideme nii tudengite, väljapoole oluliste teemade ja teaduse vahele.

“Käisime mõnel ülikoolil külas ja saime infot, kuidas ja miks nad seda teevad. Võtsime kogutud informatsiooni kokku ja koostasime informaatika õppekava versiooni, milles igal semestril on vähemalt üks projekti aine,” kirjeldab Luberg.

Ta tunnistab, et projekti- ja probleemipõhine õpe on kogunud väga palju populaarsust. See arendab kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist, loovust, suhtlus- ja uurimisoskust.

Ühtse tiimina projekti kallal töötamine vähendab ka võimalust, kus tudeng jääb oma muredega üksi. Luberg toob välja, et tiimikaaslased saavad siin abiks olla ja aidata motiveerida.

Ettevalmistus olukorraks tööturul

Kui vaadata infotehnoloogia valdkonda laiemalt, siis on seal väga tavaline töötamine väiksemates tiimides ja väiksemate projektide kaupa. “Ka suured firmad, kes üldiselt arendavad ühte suurt teenust, teevad seda väiksemate projektide kaupa,” sõnab Luberg. 

Pakkudes tudengitele sellist kogemust juba ülikoolis, valmistatakse tulevased spetsialistid paremini ette olukorraks tööturul. Tudengid õpivad omavahel suhtlema, tööd jagama, planeerima ja üksteisega arvestama. “Kõik need on väga vajalikud kogemused selleks, et saada hakkama pärisprojektidega,” kinnitab Luberg. 

Selleks, et saada meeskonnatöö toimima, kulub tegelikult mitu semestrit ja projekti. Projekte pidevalt tehes valmistavad tudengid ette lõputööks ning hiljem on neil kergem tööturule edasi minna ja seal huvitavaid projekte ette võtta. 

Projektiõppe märksõnaks on meeskonnatöö 

Luberg selgitab, et ainemooduli alguses moodustatakse tudengites meeskonnad. Olenevalt ainest saavad nad valida või välja pakkuda projekti, millega töötada.

Näiteks kohe esimesel semestril tegeletakse prototüüpimisega – proovitakse saada aru, mismoodi tuleb infosüsteeme üldse disainida, et need oleks kasutajasõbralikud. Teisel semestril saavad tudengid luua endale meeldiva mängu – tehakse näiteks rallimänge, tulistamismänge või kaardimänge. Kogu projekti vältel on olemas juhendajad ja kindel formaat, mis küll on suhteliselt paindlik, kuid suunab meeskonnad tähtaegadest kinni pidama.

Luberg rõhutab, et projekti puhul on oluline, et iga liikme panus oleks tuvastatav. “Kasutame selleks erinevaid projektihalduse tööriistu. Lõpuks vaatame küll projekti tulemust tervikuna, aga proovime hinnata ka igat tiimi liiget vastavalt tema panusele.”

Informaatika õppekavas on tänaseks mindud projektipõhise õppega lõpuni välja – ka lõputöö esitatakse tiimitööna. Selliselt tehtud projektid on palju paremini viimistletud ja tudengid saavad lõputööks teha reaalse rakenduse, mida üksi tehes valmis ei jõuaks.

Õppemeetodit arendatakse õppejõudude ja tudengite koostöös

“Kuna me alustasime sellise lähenemisega alles 2020. aasta sügisel, siis õpime ka veel ise, kuidas asju paremini teha. Oleme saanud tudengitelt palju tagasisidet ja võtame seda arvesse, et kujundada järgmiseid projektiaineid,” sõnab Luberg.

Probleeme on tema sõnul erinevaid. Üks mure on näiteks see, kui moodustatud tiim saab ebaühtlane või kui mõni liige jätab õpingud pooleli, suureneb kohe teiste liikmete töömaht.

Teine küsimus seisneb projektide hindamises –  milliseid kriteeriume kasutada ja kuidas vajalik info kätte saada. “Osaliselt on oluline projekti lõpptulemus, kuid samas on vaja hinnata iga tudengi panust eraldi,” selgitab Luberg. 

Appi tulevad hariduspsühholoogid 

“Oma kursuste loomisel oleme kasutanud hariduspsühholoogide abi. Nendega oleme kujundanud terve kursuse erialasse sisseelamiseks, kus räägime tiimitööst, motivatsioonist ja õppimisest,” räägib Luberg.

Selle kursuse raames loovad tudengid prototüübi mõnest infosüsteemist. Koos projektitööga puudutatakse erinevaid teemasid, mis neil ka projekti käigus võivad ette tulla (ajaplaneerimine, konfliktide lahendamine, motiveerimine). 

“Oleme näinud, et kuigi need tunduvad väga tavapärased teemad, siis väga paljud ei oska neid teadlikult jälgida. Isegi, kui mõni teema tundub loogiline, siis tegelikult kõiki neid võtteid ei kasutata päriselus,” nendib Luberg. Ta lisab, et need on teemad, mida proovitakse tegelikult läbi mitme semestri taas korrata, et need muutuksid harjumuseks.

Tahaksid süvitsi mõista kaasaegsete IT-süsteemide ülesehitust ja toimimist? Sooviksid olla see, kes töötab välja uudseid ja nutikaid tarkvaralahendusi? Kui tunned huvi IT vastu ja saad matemaatikaga hästi läbi, siis uuri lähemalt, mida informaatika õppekaval sulle pakkuda on! 

Informaatika eriala teeb sinust tulevikus tarkvaraeksperdi, kes suudab ka keerulisest tehnoloogiaprobleemist loominguliselt mõelda ja sellele tarkvaralise lahenduse leida. Avaldusi TalTechi sisseastumiseks saab esitada 6. juuli keskpäevani: teejuht.taltech.ee