Millistes riikides kasutatakse enim rändlusteenuseid ehk kuhu Eesti elanikud kõige rohkem reisivad? Kuidas tagada, et pärast ringi rändamist telefoniarvelt ootamatuid üllatusi ei leiaks?

Populaarsemad sihtkohad on lähinaabrid ja kuurordid

Tele2 erakliendi kõneteenuste valdkonnajuht Henry Murumaa sõnul on Euroopa Liidu siseselt vaieldamatult kõige popim sihtkoht Soome, kus tehakse järgmistega võrreldes kõnesid ja kasutatakse internetti kordades rohkem. Kohe Soome sabas on teised Balti riigid, Läti ja Leedu, mis jäävad kasutatud rändlusteenuste osas põhjanaabrile siiski kõvasti alla.

“Nende järel on külastatavamad riigid veel Rootsi, võib-olla mõneti üllatavalt ka Saksamaa, ning siis juba Norra ja Hispaania,” märgib valdkonnajuht ning lisab, et viimati nimetatud Kuningriigis tõusid rändlusteenuse mahud hüppeliselt just pärast koroonapandeemiat.

Vaadates Euroopa Liidust väljapoole jagavad rändlusteenuste kasutamises esikohta kaks riiki: Suurbritannia ning Venemaa. Murumaa märgib, et Suurbritannias tehtud kõnede ja interneti kasutamise mahud on seoses EL-ist lahkumise ning pakettide muutumisega loomulikult vähenenud, kuid endiselt on tegu populaarse sihtkohaga. Venemaa kohta ütleb ta aga, et paljudel Eestis elavatel inimestel on seal sõbrad ja tuttavad, keda endiselt külastatakse.

Kahele esimesele populaarsele sihtriigile järgneb veel Šveits – mis teadupärast on Euroopa südames, kuid mitte osa liidust – ning siis tulevad hooajalisemad kuurortsihtkohad. “Türgi, Gruusia, Egiptus – nende puhul on näha, et külastamise numbrid lähevad sügisel üles ja kevadel jälle kukuvad,” ütleb Murumaa. Venemaad ja Suurbritanniat külastatakse valdkonnajuhi sõnul seevastu stabiilselt aasta läbi.

EL-ist välja reisides on rändlusteenused riigiti väga erinevad

Euroopa Liidus on rändlusteenused reguleeritud ja enamik Eestis pakutavaid mobiilipakette sisaldavad kogu EL-i piirides kasutamiseks nii kõneminuteid, sõnumeid kui ka internetti. Tõsi, mahud võivad erineda, kuid siiski võib euroliidus reisides end üsna rahulikult tunda. “Sisuliselt ei ole vahet, kas oled kodus või Euroopa Liidu piires. Isegi 20–25 gigabaiti on selline andmemaht, et võid väga rahulikult mobiilis erinevaid asju teha, toimetada sotsiaalmeedias, vaadata filme,” märgib Murumaa.

Keerukam on lugu Euroopa Liidust väljaspool reisides, sest siis võivad hinnad ja tingimused riigiti suuresti erineda ning kohati vägagi soolased olla. Ootamatult sadade või tuhandete eurodeni ulatuvate arvete saamise tõenäosust aitab vähendada Tele2 andmesidelimiidi teenus, mis eelseatud summa täitudes mobiilse interneti kasutamise blokeerib.

Paraku ei tohiks Murumaa sõnul ainult limiidile lootma jääda, sest tehnilistest piirangutest tulenevalt võib see rakenduda viivitusega. Mobiilne andmeside on kaasajal siiski üsna kiire ning megabaidid laaditakse telefoni sekunditega, seega polegi mõnesaja megabaidi täitumine enne limiidi rakendumist võimatu.

Näiteks eestlaste seas populaarse sihtkoha Türgi puhul tähendab 100 megabaiti mahupõhist internetti, et telefoniarvele lisandub 240 eurot. Seega on igal juhul hea mõte tutvuda sihtkohariigi rändlusteenuse hinna ja tingimustega ning vajadusel kasvõi ajutiselt paketti muuta või tellida sobiv reisineti teenus.

Väikesed nipid võivad päästa peavalust ja löögist rahakotile

Reisides riiki, kus andmeside on kallim või selle mahtu vähem, võib ühe ettevaatusabinõuna lülitada piltide ja videote automaatsed üleslaadimised ning kõikvõimalikud tarkvarauuendused välja – selliselt saab ennetada üllatusi arvetel või andmemahu ootamatut otsasaamist.

Või miks mitte mobiilne internet üldse välja lülitada ja seda vaid äärmisel vajadusel kasutada ning selle asemel hoopis turvalisi – usaldusväärseid ja parooliga kaitstud – WiFi-võrkusid eelistada. Siinkohal võib tekkida küll küsimus: kuidas ühe või teise WiFi-võrgu turvalisuse kindlaks teha saaks?

Õigupoolest polegi see spetsialisti oskusteta lihtne, kuid Murumaa sõnul võib vaid paari peamist reeglit järgides end siiski üsna kindlalt tunda: tundmatutesse ja paroolita turvamata võrkudesse ühenduda pole mõistlik, kuid korraliku majutusasutuse salasõnaga kaitstud WiFit ülearu peljata ei maksa. Julgemalt võib end tunda siis, kui telefon, arvuti või muu nutiseade on turvatud ka viiruse- ja lunavaratõrje tarkvaraga.

Näiteks üks parimaid turul olevaid viirusetõrjeid on Bitdefender, mis blokeerib viirused, cryptolocker-pahavara, pakub kaitset rünnakute eest ja teeb muudki kasulikku. Muide, Tele2 mobiiltelefonidele mõeldud Piiramatu Eksta pakettides on kasutajate turvalisust tagavad digikaitse ja Bitdefenderi viirusetõrje teenused täiesti tasuta ning loomulikult toimivad need kogu maailmas.

Telefonikaardi ost sihtkohast on mõistlik mõte – teatud tingimustel

Ehk on kogu selle nipitamise ja ülemõtlemise vältimiseks mõistlik võtta lihtsalt lühiajaliselt sihtkoha SIM-kaart? See ongi hea mõte, kuid teatud tingimustel ning mõningate mööndustega. Murumaa sõnul on see variant sobilik peamiselt juhul, kui sihtkoht jääb väljapoole Euroopa Liitu ning seal ollakse mõnest nädalast kauem. Vastasel juhul ei ole hinnavõit märkimisväärne ning pealegi on reisineti teenusel ka mõningaid eeliseid.

Nimelt on paljudes sihtkohtades koduse kaardiga ühendusvõimalused tegelikult paremad. Põhjuseks on lihtne asjaolu, et näiteks Tele2 on paljudes riikides sõlminud rändluslepingud mitme kohapealse operaatori võrkude kasutamiseks, mis tähendab, et võimalus levi katkemiseks on märksa väiksem. Samuti pole rändlusteenuse puhul muret kiirusepiirangutega ehk kõikjal sihtriigis saab kasutada maksimaalset netikiirust, mida nutiseade ning kohalik infrastruktuur võimaldab.