Tele2 piiramatu blogi

Nutiaja vähendamise asemel tasub seda võib-olla hoopis targemalt kasutada

Sagedasti ongi ekraaniaja piiramine mõistlik, aga see ei ole vähemalt täiskasvanute puhul ainus lahendus.Foto: Shutterstock

Kas sulle on kunagi öeldud, et raiskad telefonis surfates aega? Möödunud aastal avaldatud uuringust selgub, et see aeg ei pruugi tegelikult raisatud olla. Nimelt võib ekraaniaja iga hinna eest vähendamise asemel olla mõistlik nutiaega hoopis targemalt kasutada.

Kas nutiaeg on probleem või mitte?

Targad seadmed, eeskätt nutitelefonid, on saanud paljude igapäevaelu oluliseks osaks ja neis veedetud aeg möödub märkamatult. Seetõttu võib “päris maailmas” nii mõndagi tegemata jääda ja seda eriti lastel. Näiteks ajakirjas Pediatrics avaldatud uuringu tulemustest selgus, et rohkem ekraaniaega saanud lapsed lugesid märkimisväärselt vähem raamatuid võrreldes nendega, kes erinevaid seadmeid piiratumalt kasutasid.

Täiskasvanutelgi võib ekraanisõltuvus tekitada muu hulgas une- ja ärevushäireid ning depressiooni. Kas siis nutiseadmetes veedetud aeg on ainult halb ja seda peaks iga hinna eest piirama? Sarnaselt enamikele sõltuvustele võib ka nutiorjus elu negatiivselt mõjutada (loe siit, kuidas sellest vabaneda) ja sagedasti ongi ekraaniaja piiramine mõistlik, aga see ei ole vähemalt täiskasvanute puhul ainus lahendus.

Mulluse San Diego State University Fowleri kolledži uuringu tulemustest tuligi ehk mitte ülearu üllatavana välja, et nutiseadme iga hinna eest vähem kasutamise asemel tuleks seda teha hoopis targemalt.

Uuringu läbiviijad Kaveh Abhar ja Isaac Vaghef selgitasid, et kui seniste töödega on tõestatud ekraaniaja kahjulikke mõjusid produktiivsusele, siis nende eesmärk oli välja selgitada, kas enesekontrolli meetodide abil võiksid kasutajad seadmetes veedetud ajast rohkem kasu saada.

Ainuüksi ekraaniaja vähendamine produktiivsust ei tõsta

Vastuse saamiseks uurisid teadlased 469 California, New Yorgi ja Hawaii üliõpilase käitumist. Kolme nädala jooksul täitsid osalejad neli küsimustikku ja pooled neist pidid laadima telefoni ka rakenduse, mis võimaldas ekraaniaega jälgida ning selle abil endale piire ja eesmärke seada. Tulemuste analüüsil arvestati nii osalejate enda tunnetuslikku produktiivsust nutitamisel kui ka sellest ja enesekontrollist tulenevat väsimust. Samuti jälgiti üliõpilaste rahulolu.

Uurijate sõnul on ekraaniaja optimaalseks kasutamiseks vältimatu enesekontroll. Tulemuste kohaselt suurendab produktiivsust ekraaniaja minimaalseks viimise asemel pigem selle optimeerimine ehk mõistlik kasutamine. Samas nägid uurijad, et enesekontroll tekitab väsimust, mis inimese produktiivsust omakorda pärsib. Siiski ei olnud see faktor sedavõrd oluline, et oleks märgatavalt vähendanud enesekontrolli abil saavutatud produktiivsusest tekkinud rahulolu.

Kokkuvõtvalt leidsid uurijad, et kuigi kontrollimatu nutiseadmes viibimine ehk lihtsamalt öeldes nutisõltuvus võib inimeste elu negatiivselt mõjutada, võib kontrollitud ekraaniaeg kasulik olla. Seda eriti juhul, kui ekraaniaja jälgimisega kaasneb endale kindlate eesmärkide seadmine.

Kuidas siis nutitelefoni mõistlikult kasutada?

Uurijate sõnul on esimene samm produktiivsuse suurendamiseks nutiseadmes veedetud aja mõõtmine ja teadvustamine. Õnneks on esimest neist üsna lihtne teha, sest võimalused selleks on juba aastaid olnud nutitelefonide sisse ehitatud. Nutiaja teadvustamine võib aga olla keerukam: sageli avastatakse alles pärast mõne sotsiaalmeedia rakenduse sirvimist, et mitu tundi möödus lennates.

Selleks, et taolisi üllatusi vähem ette tuleks, on kõige lihtsam kasutada samuti telefonide operatsioonisüsteemide digitaalse heaolu abilisi. Näiteks keskendumist toetavad režiimid lülitavad muu hulgas välja teavitused ja teised segajad; teatud rakendustele ajalimiidi määramine sulgeb aga piiri täitudes äpid. Kasutaja saab rakenduse sulgudes küll selle uuesti avada või seadeid muuta, aga on siiski suur võimalus, et ta seda ei tee.

Kokkuvõtvalt ei ole uurijate sõnul vahet, milliseid abivahendeid kasutada, vaid oluline on, et need oleksid lihtsad ja toimiksid kasutaja jaoks märkamatult. Täiendavate liigutuste tegemine ja enesekontroll nõuavad samuti pingutust ja kui need muutuvad liialt koormavaks, ei vaevuta selliste asjadega lihtsalt tegelema.

Erinevad taolised lahendused, mis võimaldavad ekraaniaja kvaliteeti ja suhteid inimeste ning tehnoloogia vahel, on praeguseks juba levinud ja paljude poolt kasutusel. Uurijate hinnangul võiksid enesekontrolli võimalused tulevikus aga veelgi paremini seadmetesse integreeritud ja ka lihtsamad kasutada olla.

Nutikad abivahendid aitavad ekraaniaega optimeerida ja sisupiiranguid seada

Ekraaniaja optimeerimiseks pakutakse lisaks seadmette sisseehitatud võimalustele erinevaid abivahendeid. Näiteks pakub Tele2 klientidele peamiselt viirusetõrjena tuntud Bitdefenderi lahendust. See võimaldab seadmetele määrata ka ekraaniaja piiranguid ja lapsevanematele järelevalve võimalusi. Lahendus on osa Tele2 turvalistest netipakettidest ja teenus võimaldab tavakasutajal mugavalt ning lihtsalt enda võrku kontrollida ja kasutada.

Kõikidele koduses võrgus olevatele nutiseadmetele aitab aga sisu või internetiühenduse piiranguid seadistada Tele2 koduinterneti pakettidega kaasas olev nutikas turvaseade Plume SuperPod™. Seade kaitseb lisaks levinud turvaohtudele ka nutiorjuse eest ja annab kasutajale kontrolli koduse või kontori interneti üle. Lisaks võimaldab see määrata, kes, millal ja kui palju internetti kasutada saab ning seadistada ka periood, kus mõni seade võrgust välja lülitatakse.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.