Paljudele eestlastele on kindlasti tuttav Tiigrihüppe programm, mille eestvedajad võtsid umbes kümme aastat tagasi nõuks suurendada arvutite ja internetiühenduse levikut, kiirendada tarkvara arendamist ning IT-oskuste õpetamist.
Projekti tulemuseks oli väikestviisi digirevolutsioon, mille käigus muutusid paljud teenused e-põhisteks ning mille kaudu sai Eesti konkurentsieelise infotehnoloogia vallas.
Nüüd on käivitatud uus projekt Rohetiiger, mis nagu eelkäijagi soovib läbi viia suurt ühiskondlikku muutust ja arengut — seekord aga hoopis keskkonna säästmise nimel.
Maailma majandus kasutab aastas ligi 95 miljardit tonni loodusressursse, millest taastuv on vaid üks kolmandik, ülejäänu muutub kahjuks reostuseks või visatakse kuhugi ära. See olukord peab muutuma ning seda muutust tuleb igal moel kannustada.
See pole esimene kord, kui eestlased loodussõbraliku eluviisi võimalikkuses eeskuju on näidanud. Alates 2008. aastast korraldatakse Teeme Ära kampaaniat, mille raames on nüüdseks pürgi koristamas käinud enam kui 57 miljonit inimest üle maailma.
15. septembril 2018. aastal toimus esimene Maailmakoristuspäev, milles osales 17,8 miljonit inimest 157 riigist. Kuigi sellest on tõesti palju abi, jääb sellest väheks, et kliima soojenemist takistada ning keskkonda hoida. Siit tekkiski ajend Rohetiigri programmi loomiseks.
Rohehüppe sooritamisel on kolm suunda
Rohetiiger kui sõltumatu ja apoliitiline esindusorganisatsioon loodi eesmärgiga suurendada keskkonnateadlikkust ning aidata Eesti ühiskonnal läbi viia võimas rohehüpe. Projektis osaleb 40 ettevõtet ja organisatsiooni, sealhulgas näiteks Ülemiste City, Bolt, LHV ning Elisa Eesti.
Rohetiigri õnnestumiseks teevad erasektor, avalik sektor ja vabakond koostööd. Organisatsioonidele jagatakse süsteemset ning faktipõhist teavet, neid esindatakse keskkonnateemadel ning neil aidatakse tekitada sisendit poliitika kujundamisel ning keskkonnahoidlikul tegutsemisel. Rohetiiger jagunebki sealtkaudu kolmeks.
Rohetiigri Mõttekoda ning majandustoimkond püüavad leida realistlikult teostatavaid ja loodusõbralikke majandusvisioone, mis astuksid ühte sammu taaskasutuse ning kasvava majandusega. Näiteks soovitakse leida sobivaid strateegiaid energeetikas, transpordis ning põllumajanduses.
Rohetiigri pilootprogramm on loodud selleks, et muutusi praktiliselt ellu viia. See on mõeldud organisatsioonidele, kes tõesti ja siiralt soovivad rohehüpet läbi viia. Praegu on pilootprogrammiga liitunud 15 ettevõtet ja asutust, näiteks AS Tere, AS Tallinna Sadam, Ülemiste City, Coop Eesti Keskühistu, Eesti Rahvusringhääling ja Politsei- ja Piirivalveamet.
Rohetiigri Akadeemias saavad kõik muutustesse panustada soovivad inimesed ja ettevõtted omandada olulisi teadmisi ringmajandusest, juhtimisest ja ka tarbimiskäitumisest.
Kuidas toetab ettevõtmist Ülemiste City?
Edukat targa linna mudelit esindavas Ülemiste City linnakus töötab, elab ja õpib hetkel kokku ligi 12 000 inimest. Rohetiigri programmi käigus toimib nutikas linnakeskkond justkui katselabor ning pärast seda rakendab jätkusuutlikke lahendusi kindlasti edasi.
Linnakul on soov luua viie või isegi kümne aasta pikkune strateegia, mis keskenduks talentidele sobiva ja täisväärtusliku keskkonna loomisele.
Tulevikuvisioon näeb ette ülimalt puhast õhku, rattasõbralikku infrastruktuuri, aastaringselt kasutatavaid rohealasid ning energiasäästlikke büroohooneid. Poole sajandi pärast loodetakse toimida täielikult taastuvenergia peal.
Vundamenti rohehüppe sooritamiseks laotakse juba täna. Praegu rõhutakse jäätmete liigiti kogumisele ning seda ka hoonesiseselt. Teisalt on viimasel ajal tõusnud rambivalgusesse IseAuto, mis samuti aitab pilku heita inimkesksele linnaruumile.
Kogemusi ja teadmisi jagades saab lahendada kitsaskohti, mis võivad ettevõtetel rohepöörde sooritamisel takistuseks osutuda. Ülemiste City on selles vallas igakülgselt nõus kõiki abistama.
Milline on tulevik, kui Rohetiigri programm õnnestub?
Muutused algavad eelkõige meist endist. Rohetiigriga liitunud Eesti ettevõtetel ja inimestel on tugev tahe ja motivatsioon rohehüpet sooritada. Puudu on siiani olnud vaid teadmistest — neid pole piisavalt — ning teeviitades, kuidas õigesti käituda.
Pilootprogrammi kaudu saavad ettevõtted anda eeskuju oma sektori sees. Majandustoimkonna ja pilootprogrammi käigus kaardistatakse regulatiivsed takistused, mis on teinud ettevõtetel ja organisatsioonidel keskkonnahoidlikult tegutsemise keeruliseks.
Rohetiiger kogub need takistused kokku ja esitab riigile. Koostöös Rohetiigriga liitunud ettevõtetega tehakse ettepanekud tasakaalus majandusele üleminekuks. Seda mudelit saab tutvustada kogu maailmale.
Hüppesse saavad panustada kõik kodanikud, ka meie sinuga. Looduse säästmise nimel tuleks autoga sõitmist vähendada ning eelistada jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga liikumist. Tarbimine tuleb põhjalikumalt läbi mõelda, prügi sorteerida ja ühekordsete asjade ostmist vältida.
Elektrit säästlikumalt tarbida on lihtne: valgel ajal tuleb hoida tuled kustus ning võimalusel kasutada rohelist elektrit, mida toodetakse näiteks päikesepaneelide või tuulegeneraatoritega. Igapäevasel toidulaual on mõistlik eelistada kohalikku ja taimset toitu ning mitte seda raisata.
Rohetiigri programmi kohta saad lähemalt lugeda siit!
