Soome põhjapoolseimal linnal Rovaniemil on küll sünge ajalugu, kuid see on andnud võimaluse kujundada tõeliselt tulevikku vaatavate põhimõtetega linn.

Rovaniemit saadab muidugi kõige kuulsam legend, et tegu on Jõuluvana kodukandiga, kus pühade ajal eriti vilgas kingipakkimine käib. Jõululegend on ka Rovaniemi jaoks oluline turismi allikas.

Ent Teise maailmasõja lõpus jäi linn sõjateele. On vähe teada asjaolu, et Nõukogude Liiduga sõlmitud vaherahu tingimusena olid soomlased sunnitud Lapimaal ründama Natsi-Saksamaa vägesid. Taanduvad Saksa väed tegid Rovaniemi maatasa, hävitati 90% hoonetest.

See katastroof andis pärast sõda Soome legendaarsele arhitektile Alvar Aaltole Rovaniemi kujundamiseks pea sõna otseses mõttes puhta lehe. Aalto planeeris Rovaniemi ülesehituseks tänavatevõrgustiku, mis põhineb põhjapõdral – kellel siis veel!

Aalto kujundas ise mitmed avalikud hooned nagu kultuurikeskuse ja Lappia-talo, lisaks ka elumaju.

Ent mis tähtsam, Aalto planeeris Rovaniemi ülesehitamist koos piirkonda ehitatavate hüdroelektrijaamade mõjuga ning tellis nende mõju hindamise kohalikule keskkonnale, saamide hõimurahvale, põhjapõtrade elutingimustele, põhjavee ja mikrokliimale.

“Mitte keegi maailmas ei olnud sellist planeeringut teinud, mis kattis kõik ruumitasemed: regionaalse, kogu linna, linnaosade, asumite ja isegi hooned. See oli ainus sellise haardega plaan maailmas,” rääkis Aalto fondi uurija ja endine linnaplaneerija Jussi Rautsi
Guardianile.