„Kui inimene omab vaid ühte kinnisasja, siis on suure tõenäosusega see ta elukoht ning uudishimulik või pahatahtlik inimene võib ta lihtsa vaevaga üles leida. Kõiki andmeid ei ole muidugi võimalik pahatahtlike inimeste eest varjata, aga me saame kitsendada päringu tegemise võimalusi,“ selgitas justiitsminister.

Muudatuse jõustumisel ei ole enam võimalik füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi kinnistusraamatust päringut teha. Alles jääb aga objektipõhise ehk aadressi, katastrinumbri või registriosa numbri järgi otsimise võimalus. Erand tehakse ka ajakirjanikele, avalikule sektorile ja teistele, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste täitmiseks.

Justiitsminister Timpsoni sõnul on kodu privaatne ja puutumatu ning igaüks ei tohiks saada sinna sisse vaadata. Minister lisas, et praegu on võimalik avalikest andmetest kokku panna inimese profiil ning oluliselt häirida tema eraelu. Lisaks on sellise profileerimise juures ka laiem julgeolekuaspekt, mida ei tohi samuti alahinnata.

Ministeerium kogub praegu eelnõule tagasisidet ja arvamusi. See periood kestab kuni 23. maini. Seejärel minnakse eelnõu menetlemisega edasi.