Pariisi linnapeal Anne Hildalgol on ambitsioonikas visioon: muuta Prantsusmaa pealinn selliseks linnaks, kus elanikud igale poole 15 minutiga jõuavad. Sääraseid “15-minuti-naabruskondi” on igas linnas ja tavapäraselt tähendab see, et inimene jõuab oma elukohast 15 minutiga tööle või kooli.
Terve suurlinna puhul on säärane liikumisvõimekus aga ennekuulmatu. Näiteks New Yorgis kulub keskmisel elanikul tööle jõudmiseks umbes 43 minutit ja seda mitte isegi jala.
Hidalgo, kes tänavu valimistel teist ametiaega püüdleb, on omaks võtnud nn 15-minutilise-linna idee. “See on linnaosade linn, kus sa leiad kõik 15 minuti kaugusel kodust,” teatas ta hiljuti Twitteri vahendusel.
Pariis on juba praegu võtnud omaks tänapäevaste linnade põhimõtted ja püüdleb sarnaselt teistele suurlinnadele selle poole, et üha enam inimesi autode kasutamisest loobuma panna. Selleks on linna rajatud uusi rattaradu, mille tulemusena kasvas ratturite arv linnas ainuüksi möödunud aastal 54%.
Vananeval raudteevõrgustikul tuleb siiski viivitusi ette ja linnaelanikud ei ole kuigi aldid autodest loobuma. Täna on enam kui pooltel linnaelanikel 45-minutiline teekond tööle ja paljudel inimestel veelgi pikem. Ühes küsitluses selgus, et enamik pariislasi oleksid nõus vähem palka saama, kui see vähendaks tööl käimiseks kuluvat aega.
Kuidas suurlinna 15-minuti-naabruskondi tekitada?
“Veerandtunni linn leevendaks kahte tõsist probleemi, mis pariislasi kimbutavad: õhusaaste, mis tapab aastas 3000 inimest ja mille põhjustajaks on suuresti autoliiklus; ja kaotatud aeg, mis inimestel tööl käimiseks kulub,” sõnas Delhipne Grinberg, Pariisi autovastase liikumise grupi liige.
Hidalgo plaan näeks ette lisakontoreid naabruskondades, kus neid hetkel pole, et inimesed kodule lähemal tööl käia saaksid. Osa inimesi saaks töötada ka ühiskontorites või kaugtööna. Üheks suurimaks katsumuseks võibki olla tööandjate veenmine, et inimesi kaugtööd tegema võimaldada.
Üheks oluliseks punktiks on ka olemasolevate hoonete efektiivsem ära kasutamine. Raamatukogusid, staadione ja teisi hooneid võiks saada kasutada ka väljaspool nende tavalisi töötunde, samas kui ööklubid võiksid päevasel ajal jõusaalidena toimida.
Kuna Pariisis on rohelust hetkel suhteliselt vähe, soovib Hidalgo avada ka rohkem parke ning suurendada taimede ja puude osakaalu linnapildis. Üheks ettepanekuks on näiteks tavalise tänava muutmine mitte auto-, vaid jalakäijakeskseks. See tähendaks kõnniteede laiemaks muutmist ja parkimiskohtade asendamist puude ning kohvikute terrassidega.
Linnapea soovib ka rattaradade võrgustikku laiendada, eesmärgiga muuta Pariis “100% rattalinnaks”.
Pariislaste transpordimurede lahendamine on üks osa suuremast eesmärgist linn sajandi keskpaigaks süsinikuneutraalseks muuta, kuid samuti on olulisel kohal linnaelanike ja selle ümber elavate inimeste elu mugavamaks ja lihtsamaks muutmine.
