Enamus ettevõtlustoetustest on suunatud eelkõige väikeettevõtjate, et soosida nende arengut. Näiteks on EAS läbi ajaloo jaganud kõige rohkem just starditoetust.
“Toetused aitavad kaasa väikeettevõtluse arengule, uute ettevõtete tekkele ja kiiremale kasvule. Toetuste abil on võimalik saavutada ettevõtete kiirem kasv, kui see oleks võimalik ettevõtjal omavahenditele toetudes,” rääkis Tallinna ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhtivspetsialist Krista Kink toetustest saadavast lisandväärtusest. “Oluline on üha enam populaarsust võitev hoiak olla mitte ainult endale tööandjaks vaid luua ka täiendavaid töökohti,” lisas ta.
Näiteks ei pruugi toetuse taotlejal olla võimalust saada esimestel tegevuskuudel pangalaenu ega soodsaid maksetähtaegu hankijatelt – seetõttu võib abiks olla starditoetus. Kui alustaval ettevõttel on juba stabiilne käive tekkinud, siis on võimalik toetuse toel soetada, kas laenu-või liisingut kasutades kallimat ja kvaliteetsemat põhivara.
18 aastat tagasi asutatud EAS loodi ettevõtluse arendamiseks ning ettevõtluse arengut toetavate toetustega alustati juba enne Euroopa Liiduga liitumist. “Ettevõtlustoetusi on planeeritud nii, et need aitaksid kaasa ettevõtte arengule, muudatuste läbiviimisele ja ekspordivõimekuse tõstmisele ega toetaks nii-öelda igapäevaseid tegevusi,” lausus EASi ettevõtluse keskuse juht Tanel Rebane.
EAS on toetanud läbi aegade ettevõtlusega alustamist. Läbi ajaloo on kõikidest toetustest just starditoetust EASilt kõige rohkem ettevõtteid saanud. Viimase kolme aasta jooksul on sihtasutus hoogu andnud üle 300 ettevõtte käivitamisele ning selleks on kulunud 4,5 miljonit eurot.
Starditoetus ambitsioonikale ettevõttele
“Ettevõtte loomine nõuab investeeringuid, ent reaalne tulu tekib tõsiselt pingutades ja alles mõne aja pärast. Käivitamisfaasi ületamiseks pakumegi starditoetust. Starditoetus on mõeldud eelkõige alustavatele ambitsioonikatele ettevõtetele, kes tahavad luua töökohti ja kellest kõige edukamate ärimudel on kohe algusest peale välisturgudele suunatud,” selgitas Rebane.
EASi starditoetuse eesmärk on innustada ja toetada ettevõtjaks hakkamist. Seda saavad taotleda äriühingud, mis on nooremad kui kaks aastat ning kelle käive ega bilanss ei ületa 80 000 eurot. Sealjuures on oluline, et ettevõte on võimeline looma ka vähemalt kaks töökohta ning kasvatama oluliselt oma käivet. Töötajad peavad teenima vähemalt 70% keskmisest palgast taotlusele eelnenud aastal. Starditoetust saab taotleda kuni 15 000 eurot ning sealjuures on vajalik ka vähemalt 20-protsendiline omafinantseering.
Tallinna linnal on ettevõtjatele kolm erinevat toetust. Näiteks messitoetus aitab ettevõtjal leida uusi ärikontakte ja turustuskanaleid. “Selle toel on ettevõtjal võimalik kasutada messil suuremat boksi, teha kvaliteetsemaid trükiseid ja saavutada suuremat müügikäivet,” märkis Krista Kink ja lisas, et uute töökohtade toetus aitab kaasa efektiivsemate ja suurema palgaga töökohtade loomisele. Praktikajuhendaja toetus võimaldab kompenseerida juhendaja tööaega, mis kulub otseselt praktikandiga tegelemisele.
Kõige populaarsemaks on Tallinna messitoetus – aastas saab toetust üle 100 ettevõtte. Sel aastal on võimalik taotleda toetust näiteks Tallinna FoodFestil, Instrutecil, Mardilaadal ja Pulmamessil osalemiseks. Messitoetus laieneb Tallinnas tegutsevale tootvale või teenust ostvale firmale, kuid mitte kaubandusettevõttele. Messitoetus on maksimaalselt ühele ettevõttele aastas 1000 eurot ja see aitab katta kuni 50% kuludest: osavõtutasu, stendipinna üüri- ja kujundamise ning info-ja reklaamtrükiste valmistamise kulud.
Töökohtade loomiseks eraldi toetus
“Kui näiteks tööstus-, toitlustus- või teenindusettevõtte soovib soetada põhivara ja luua uusi töökohti, siis on võimalik esitada taotlus uute töökohtade loomise toetuseks,” lisas Kink. Toetus on kuni 10 000 eurot ja omafinantseering peab olema vähemalt 50% põhivara maksumusest. Ettevõtte peab olema tegutsenud üle kahe aasta ja seal peab olema vähemalt kaks töökohta.
“Kui ettevõttesse soovib tulla kas kõrg- või kutsekoolist praktikant, siis toetame Tallinna ettevõttes töötajat, kes juhendab praktikanti kuni 2000 euroga aastas. Oluline, et praktikant õpiks, kas loodus-ja täppisteaduseid, tehnilisi või tootvaid alasid, ehitust või kunsti. Tallinna Tehnikaülikooli, Tööstushariduskeskuse, Polütehnikumi, Tehnikakõrgkooli, Ehituskooli ja Lasnamäe Mehhaanikakooli õppurid on praktikal näidanud ennast parimast küljest ja mitmed ettevõtjad on võtnud pärast kooli lõpetamist praktikante tööle,” selgitas Kink.
Tallinna linna toetuste vastu on enim huvi tundnud ehitus-ja inseneriteenuse pakkujad, rõiva-, tekstiili- ja mööblitootjad. Samuti on mitmeid ilu-ja isikuteenuste ning toitlustuse ja turismi valdkonnast. Lisaks on toetuse saajate seas ka trükikodasid ja hambaravikabinette.
Töötukassa on pakkunud alates 2003. aastast ettevõtluse alustamise toetust ning kuni eelmise aastani on seda jagatud pisut üle kuue tuhande korra. Kõige enam on toetust jagatud erinevatele teenusepakkujatele, loome-, kunsti- ja meelelahutuse valdkonnale, mootorsõidukite hooldust ja remonti pakkuvatele ettevõtjatele ning rõivatootjatele.
Töötukassa ettevõtlustoetuse osakonna juhataja Indrek Kaivu sõnul on oluline teada, et töötukassast võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötud, kes on vähemalt 18-aastased ning ka pensionärid, kes on ennast registreerinud tööotsijana ja on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse suurus on praegu kuni 4474 eurot ning selle eesmärgiks on motiveerida ja toetada ettevõtlusega alustamist.
Suurimad probleemid finantsidega
Kaivu sõnul on ettevõtjatel toetuste taotlemisel kõige rohkem probleeme äriplaaniga. “Läbimõtlemata on tihti kõige tavalisemad planeeritud majandustegevusega seotud aspektid. Sealhulgas ka kõige elementaarsemad nendest – näiteks millistele nõuetele peab alustav ettevõtja vastama, milline on turul nõudluse tase, konkurentsisituatsioon, kuidas oma tegevust või toodet klientide jaoks nähtavaks teha? Milliseid ressursse vajab tegevuse käivitamine või ettevõtte igapäevased toimingud? Ühtlasi peab äriplaanis põhjendama planeeritavate kulutuste vajadust,” selgitas ta.
Samuti on Krista Kingu sõnul toetuste taotlemisel suurimaks probleemiks ettevõtte finantsidega seotud küsimused. “Sisuliselt on praktikas suurimaks takistuseks näiteks starditoetuse taotlejal planeeritud müügikäibe tõestamine rahastajale. Kuna starditoetuse korras on nõue luua vähemalt kaks töökohta, siis on oluline olla veendunud planeeritud müügikäibe realistlikkuses, et see võimaldaks rahastada uusi töökohti. Väga oluline on esimeste klientide olemasolu ning ükskõik kui väike, esmane müügikäive võib olla toote või teenuse müügipotentsiaali tõenduseks,” lausus spetsialist.
Nii EASi, Tallinna ettevõtlusameti kui töötukassa esindajad soovitavad toetuse taotlemisel esiteks oma edasisi plaane ja võimalusi arutada konsultandiga. Näiteks Tallinna ettevõtlusameti ettevõtja infopunktis saavad igapäevaselt tasuta konsultatsioone kõik huvilised erinevate rahastusvõimaluste ja nende taotlemise kohta: kas on tegemist Tallinna linna toetustega või soovitakse toetust saada oma äriga alustamiseks töötukassast või EAS-ist.
“Teeme tihedat koostööd EASiga starditoetuse taotlejate igakülgseks aitamiseks,” sõnas Krista Kink. Asutuse konsultandid nõustavad aastas üle 100 starditoetuse taotlejat äriplaanide ja finantsprognooside koostamisel. Tallinna ettevõtlusamet koostab starditoetuse taotlustele eelhinnanguid ja side taotlejaga jääb kolmeks aastaks, kui kohtutakse ja vaadatakse üle äriplaanis planeeritud tulemused.
EASi puhul saab kontakti võtta maakondlike arenduskeskustega, kus ettevõtjat nõustatakse ning ta saab eelhinnangu oma ideele ja äriplaanile. “Sealt saab ka juhised, kuidas edasi tegutseda,” märkis Tanel Rebane. Näiteks starditoetuse taotluse menetlemise aeg on kuni 20 tööpäeva juhul, kui taotleja projekt on hästi ette valmistatud. “Äriplaan peab olema läbi mõeldud, finantsprognoosid põhinema realistlikel eeldustel ja esitatud dokumendid peavad olema korrektsed,” lisas Rebane.
