Garage48 seekordne häkaton “Future of Wood”, mis toimus 4.-6. oktoobrini, võttis küll teemaks puidu, kuid ka IT lahendused olid vägagi päevakorral, sest üks põhieesmärkidest 48-tunnisel üritusel oli leida digilahendusi puidu töötlemiseks.
Kui kaks eelmist häkkimismaratoni olid tõepoolest rohkem saepurulõhnalised ja tegeleti nii tootedisaini kui arhitektuuriga, siis seekordsel üritusel, mis toimus kunstiakadeemias, olid tähelepanu all ka digilahendused. Korraldajateks Garage48 ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös Startup Estonia ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Milline on siis puidu tulevik koos digilahendustega? Kolmandat korda toimuval puidutööstuse häkil võeti eesmärgiks leida lahendusi, mis aitaksid rikastada metsa kasutamist ja tuua kokku inimesed erinevatest majandusvaldkondadest, kes muidu kokku ei puutu, aga kelle oskusi oleks vaja ühiste lahenduste loomisel.
Niisiis kogunesid kunstiakadeemiasse metsatööstuse, puidutööstuse, arhitektuuri- ja kunstivaldkonna ning ringmajanduse ja digitehnoloogiate esindajad, et jagada end tiimidesse ja asuda jätkusuutlikke prototüüpe välja töötama.
Kolm põhifookust olid puitmajade ehituse digitaliseerimine, säästvate ringmajanduslahenduste loomine metsanduse ja puidutööstuse jaoks, uudsed lahendused puidu töötlemiseks ja disainiks.
Muidugi olid väga oodatud ka tarkvaralised prototüübid. Parimate ideede põhjal, nagu traditsiooniks saanud, moodustati teemast huvitatud meeskonnad.
Kes soovis kätt proovida enne valmis kirjeldatud väljakutsetega ja saada ka rahalist preemiat parima lahenduse eest, see võis lahendada näiteks Nordic Tower Challenge´i – pakkuda välja 25-korruselise põhjamaise puidust pilvelõhkuja lahenduse prototüübi. Parim sai auhinnaks 2000 eurot. Selliseid väljakutseid oli teisigi.
Selleks, et ideedele ka materiaalne kuju anda, olid osalejate kasutada 3D printerite ja CNC pinkidega laborid, puutööks vajalikud tööpingid ja klassiruumid. Muidugi ka netiühendus ja serverid.
Garage48 kolmas häkaton/makeathon kogus kokku 90 osalejat 14 riigist. Neist moodustus 13 tiimi, kes asusid nädalavahetuse jooksul ehitama füüsilisi ja tarkvaralisi prototüüpe puidu ja metsaga seotud teemadel alates metsandusest kuni arhitektuuri ja disainini. Kohal olid ka mentorid – professor Jaan Kers TalTechist, insener ja lektor Tõnis Teppand Maaülikoolist, arendusjuht Jörgen Dobris puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskusest Tsenter, Tartu Ülikooli ja Maaülikooli teadur Mait Lang, andmeanalüütik Mikhail Iljin sõidujagamisteenusest Bolt, tehniline müügijuht Orm-Gregori Joost Rothoblaasist jt.
13 tiimi, kellest parima sai valida ka publik, pakkusid erinevaid ideid seinast seina. Siin on mõned näited.
Nomad Architects tegeles 48 tunni jooksul keskkonnasäästliku tehases eeltoodetud palkmaja seadistuslahenduse väljatöötamisega, et igaüks saaks võimalikult oma vajadustele vastavalt tehasemaja ümber kohendada. Selleks kasutati Online 3D disainivahendit Creatomus.
Local CO2, Local Offset pakkus välja võimaluse metsaomanikel ja puidutööstusel omavahel “süsinikukvoote” vahetada – üks seob süsinikdioksiidi, teine tekitab, koostööd tehes saaks CO2-neutraalse tootmise, mis ärgitaks ka metsaomanikke vähem lageraiet tegema, kuna neile selle eest makstakse.
Klick disainis süsteemi tehases toodetud detailidest modulaarse puitmaja kokkupanekuks. See süsteem kasutab palju vähem materjali ning vähendab kokkupanemisele kuluvat tööaega.
Meeme koostas Eesti kaardi, mis on põhimõtteliselt kunstiteos Eesti metsade hetkeolukorrast: valguse abil kuvatakse andmeid Eesti metsast ja tekitatakse nii diskussioon metsade kasutamise jätkusuutlikkuse ja tuleviku üle.
Pagerr pakkus abi trükitööstusele äravisatava paberi hulga vähendamiseks. 7% paberist läheb prügimäele, kuna sellele ei leita tellimusi kohe millegi trükkimiseks. Nimelt vahendab Pagerr trükikodade üle jäänud paberit neile, kes sellest midagi kohe teha saaksid. See tiim sai publiku lemmiku auhinna.
Mr Woodpecker on aga puhas tarkvaranäide puidutööstuse digitaliseerimisest: see on ostu automatiseerimise tööriist, mis aitab arvutada hindu, vähendada puidujäätmete hulka ja valida õiget ostuhetke puidutööstuse jaoks.
Kes võitis?
Pühapäeval järgnesid õhtused pitchid, kus tuli mõne minutiga oma tehtud töö ette näidata ja žüriile ning publikule maha müüa.
Kõige enam avaldas muljet Local CO2, Local Offsetehk süsinikukoguste kauplemislahendus metsaomanike ja puidutöötlejate vahel. See suunab metsaomanikke mitte tegema nii palju lageraiet ning aitab tööstustel olla CO2-neutraalsem.
