Ütlus “vaenlane ei maga” kehtib väga mitmes valdkonnas, sealhulgas internetiavaruses ning sellega kaasnevate ohtudega seoses. Aina enam on petuskeeme ja õngitsusi, mida korraldatakse läbi virtuaalmaailma ning tavakasutajatelt seeläbi nahk üle kõrvade püütakse tõmmata.
Selleks, et ennast pahalaste eest kaitsta, tuleks järgida lihtsaid reegleid, mis küberturvalisust tagada aitavad. Tuletame meelde põhitõed, mida Internetis liikudes silmas pidada.
Paljudel juhtudel püütakse isikliku info ja andmeteni jõuda nutiseadmeid ja arvuteid pahavaraga nakatades. Enda seadmete turvalisus tagamiseks tuleks järgida neid lihtsaid tõdesid:
- Alati kasuta programmi või rakenduse värskeimat versiooni ja uuenda seda regulaarselt
- Uuendusi hangi ametlikest keskkondadest või tootjate veebilehtedelt
- Kahtlase sisuga e-kirjade puhul ära ava seal olevaid linke ja veendu nende ohutuses
- Kasuta viirustõrjet
Paljudel juhtudel proovitakse kätte saada ka kasutajate paroole. Seepärast tasub kindlasti rõhku pöörata parooli tugevusele – kuidas head parooli luua, saad lugeda varasemast blogipostitusest.
Isegi kui pahalased suudavad parooli kuidagi ikkagi lahti murda, on ennetavaks abimeheks kaheastmeline autentimine. See loob lisaturvakihi ning aitab andmete kättesaamise välistada, seega tasub kindlasti seda võimalust veebilehtedel kasutada. Kuidas seda kõige parem kasutada on, saad lugeda Zone’i blogist.
Tihti puututakse kokku ka olukorraga, kus e-kirja või sõnumi teel suunatakse kasutajad õngitsuslehtedele. Näiteks võib olla tegu pakisaadetise teavitusega, mille on justkui edastanud mõni tuntud teenusepakkuja. Sellises olukorras tuleks veenduda, et veebileht, kuhu suunatakse, on täht-tähelt sama mis päris veebilehel – pahalased maskeerivad tihti veebiaadresse, mis paistavad sarnased, kuid suunavad tegelikult libalehtedele. Kontrollimiseks võib alati ühendust võtta ka pakiteenuse klienditoega ning uurida, kas ka tegelikult on mõni saadetis ootel.
Kui aga oled saanud e-kirja teel mõne faili, mille sisu autentsuse osas võib olla kahtlusi, tasub see lasta enne avamist üle kontrollida. Hea viis seda teha on näiteks kasutada kodumaist Riigi Infosüsteemi Ameti operatiivse küberturbe osakonna CERT-EE poolt pakutavat teenust Cuckoo. See aitab analüüsida faili sisu ning annab teavet selle pahavaraga nakatumise kahtluse kohta.
Ka veebilehtede omanikele kehtivad laias laastus sarnased ettevaatusabinõud. Alati tuleks hoida koduleht värskena ja seda regulaarselt uuendada, teha varukoopiaid olulisest infost, kasutada tugevaid paroole ning hea mainega veebilehe teenusepakkujaid. Täpsemalt saad soovituste kohta lugeda siit.
