“Märksõnadeks olid ärevus, mälu halvenemine, vaimselt vegetatiivne olek,” räägib Peedu. Lisaks kartus millestki ilma jääda, mistõttu ta pidevalt telefoni vaatas – äkki keegi on kirjutanud?

“Ma ei suutnud enam harjutada. Õigemini, läksin prooviruumi. Siis mõtlesin, vaatan korra veel meilid läbi ja kiiremad uudised. Aga unustasin ennast telefoni. Täitsin pea ebavajaliku infoga. Ja pärast seda ei jaksanud enam omi asi teha. Ei jaksanud enam pilli kätte võttagi.”

Klassikaline muusika muutus raskeks

“Vanasti ma nautisin klassikalise muusika kontserte. Järsku avastasin, et 40-minutiline lugu on mulle ääretult raske taluda. Ei jaksa kannatada. Rahutus oli, kui midagi ei teinud. Samas oli ka rahutus, kui midagi tegid. Totaalsed keskendumishäired.”

Reaalsus saabus eriti karmilt, kui Peedu hakkas jälgima screen time’i ehk seda, kui kaua aega päevas on telefoni ekraan lahti. “Vaatasin tunde – päris hirmus! Eriti vabal päeval. Täitsa rets! 4 tundi päevas oli ekraan lahti keskmiselt. Heal päeval poolteist tundi, halval päeval 3,5-5 tundi!”

Selge. “Alustasin nutipaastu.”

Väljus ka Facebookist ja Messengerist

Vana telefon läks nurka ja nuppudega masin ilmus majapidamisse. “Esimese hooga läks kõik päris libedalt. Ca 2000 telefoninumbrit kopeerusid bluetoothi abiga muretult ühest telefonist teise. Tõsi, enamus nuputelefone kasutab microsim formaati ning nutitelefoni nanosimi paigaldamiseks oli vaja soetada lisaks adapter 5 euro eest.”

Telefoni vahetusega käis kaasas ka Instagrami ja Facebooki kontode deaktiveerimine. Terve suve sai Peeduga ühendust vaid helistades. Ja siiski väga katkendlikult.

“Telefon ei tahtnud püsida levis ja kõnekvaliteet on kohati äärmiselt halb. Esimese hooga süüdistasin muidugi kõnepartneri diktsiooni, aga mõne aja möödudes oli selge, et ka nemad ei saa minust alati aru. Lähemal uurimisel jäi silma kaks võimaliku probleemi. Üks: vähese kasutuse tõttu ei ole 2G leviala enam nii hea kui vanasti. Kaks: Nutitelefonide protsessorid tegelevad kõne ajal sellega, et vähendada ümbritsevat müra ja kokku siduda katkendliku signaaliga häälikud. Nuppudega telefonil sellist võimekust pole.”

Tööpakkumised ei vähenenud

Hämmastaval kombel polnud digi mõistes kiviaega tagasiminekul mingeid mõjusid Peedu töökvaliteedile või kvantiteedile. E-kirju vaatas ta regulaarselt, ehkki mitte kogu aeg. Ja ehkki osad tööpakkumised tulid talle Facebooki, leidsid hädalised siiski ka lõpuks telefoninumbri või e-posti aadressi üles.

Sügiseks oli aga Peedu kannatus täis ja iPhone tuli kasutusse tagasi. Siiski, teatud eranditega.

“Võtsin kasutusele pabermärkmiku. Tohutult tore! Nii et kalendri pärast ei pea ma näiteks telefoni lahti tegema.”

Lisaks otsustas, et põlise Tallinna elanikuna suudab ta siiski ilma Waze’itagi linnas liikuda. “Muidu oli nii, et kohe Waze sisse. Oo, Mustamäe, kuidas ma saaks sinna kolm minutit kiiremini?!”

Kasutuslimiit läks ajalehtedel peale

Delfi ja Postimehe äppidel on tal kasutuslimiit peal – 5 minutit päevas. “Rikun seda. Ilmselt varsti teen nii, et lasen sõbral panna parooli, nii et ma seda ise ei teaks ega saaks lisatarbimiseks sisse logida.”

Tulemus? “Ma arvan, et olen 50% produktiivsem.”

Üks väike aga on. Muusikuna on Peedu telefonis palju muusikaäppe, mis aitavad näiteks heli salvestada, taktimõõtu hoida jne. “Muidugi on nutitelefonil palju benefitte. Aga aju kärbub! Ja sellega ma ei ole nõus. Mõtlemise potentsiaal on ikka nii palju suurem valuuta.”

Muide, uuenenud Peedu Kassi näeb 25-28. detsembrini koos Jarek Kasari, Mari Kalkuni ja Jaan Pehkiga tuuril nimega “Jõulujahutus” ning kohe 1. jaanuaril koos Miljarditega mängimas kell 17 Nõmme kultuurimajas.