Küberkurjategijad üritavad joosta Eesti küberruumi maha. Selleks kasutatakse erinevaid viise: proovitakse läbi töötajate lekkinud paroole, kontrollitakse, kas kasutatav tarkvara on uuendamata, viiakse läbi ummistusründeid (DDoS) ning süsteemidesse ligipääsu saades krüpteeritakse andmed ja nende tagastamise eest küsitakse raha ehk maakeeli öeldes tegeletakse väljapressimisega. 

Kuigi meie õnneks ei ole Eesti kineetilises sõjas, siis Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kandunud küberdomeeni ja sealt omakorda Eesti küberruumi üle. Selle tagajärjel on nüüdseks juba veidi üle kahe aasta riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberintsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) kõrgendatud valmisoleku tasemel.

See omakorda on toonud kaasa olukorra, kus töötajad on suure töömahu ja pingete all. Olukorra leevendamiseks on Raasukesel plaanis osakonna töötajate arvu suurendada ning tööd tõhustada. Ühtegi päris uut kübervõimekust ei ole ametil tema sõnul loomisel või vähemalt ei soovi ta sellest avalikult rääkida.