Mis see on?
Digitaalne assistent on just see, mis karbi peal kirjas on ehk programm, mis toimetab nagu kontoris töötav assistent, kes tegelikult elab vaid digimaailmas. Digitaalsed assistendid üritavad oma "ülemuste"(kelleks tavaliselt on telefoni- või arvutikasutajad) elu kergemaks teha, koostades käsu peale märkmeid, tuletades meelde sündmusi, saates sõnumeid ning tehes soovitud telefonikõnesid.
Digitaalsed assistendid alustasid oma eluteed eraldiseisvate seadmetena, mis kujutasid endas harilikult vanema mobiiltelefoni suurust seadet, mille abil selle omanik sai oma kohustustel järge pidada. Suuremas osas oli selliste seadmete näol siiski tegemist pigem elektrooniliste märkmikega ning mitte hetkeses kontekstis seletatava digitaalse assistendiga.
Miks see homme oluline on?
Juba lähitulevikus, mil tehnoloogia, kõnetuvastus ning tehisintellekt on veelgi arenenud, võivad digitaalsed assistendid hõivata koha kontorites ning kodudes. Digitaalsel kujul assistendid suudavad teha kõike seda, mida inimesedki. Võid paluda assistendile oma kalendris muudatusi tuha, käskida sel abikaasale sõnum saata, et jääd täna kauemaks tööle või anda korralduse kokku kutsuda keskastmejuhtide kvartalikoosolek.
Digitaalsete assistentide kasutusei piirdu siiski vaidkontorikasutusega. On vägagi tõenäoline, et peagi võib ka igast teisest kodust mõne digitaalse assistendi leida. Kodusele assistendile võib näiteks öelda, et see Amazonist piima juurde telliks, sinu koju tuleku ajaks kamina süütaks või sind hommikul kindlasti 7.45 üles ärataks.
Digitaalsed assistendid on homme olulised, kuna inimkond on laisk ja inimestele meeldib enda elu kergemaks teha. Inimesed tahaksid kindlasti endale koju või kontorisse abijõudu, kes nendeeest tüütud ülesanded ära teeks, kuid enamusel ei ole piisavalt vabasid vahendeid, et sellise luksuse eest maksta. Digitaalsete assistentide laia kasutusse tulek vähendab sääresele teenusele kulutavat summat märgatavalt ning järjest rohkemad inimesed saavad endale abilise "palgata".
Kui kaugel asjad täna on?
Digitaalsete assistentide maailm on arenenud silmipimestava kiirusega ning täna võib ühes või teises vormis mõne digitaalse assistendi leida pea igast uuemast nutitelefonist. Apple’i telefonides elab kõigile tuntud Siri, Androidi seadmetest leiab Google Now, Microsofti toodetes pesitseb Cortana, Amazon on valmis meisterdanud Alexa ning Facebook on töötamas oma assistendi kallal, kellele on nimeks antud lihtsalt M.
Kõik eelnimetatud assistendid on targad, kuid mitte veel nii targad, et neist väga palju kasu oleks. Nad oskavad käsu peale kellelegi helistada, otsida internetist infot, seada äratuskellasid või saata sõnumeid. Osavamad neist oskavad isegi e-kirju lugeda ning neist saadud info põhjal kalendrit täiendada ning sündmusi meelde tuletada. Kõik need võimalused on vahvad müügiartiklid, kuid ükski neist ei ole just hädalavajalik tegevus. Kalendri täiendamine või numbri valimine võtab aega mõned sekundid ning tihtipeale on kergem seda lihtsalt ise teha, kui jännata assistendiga.
Samuti on probleemiks ka kõnetuvastus. Assistendid on küll targad, kuid siiski ei oska nad rääkida kõiki maailma keeli. Kui kasutaja emakeeleks on mõni väga populaarne keel, siis ei ole assistendi kasutamises mingit kunsti.Kui aga räägid mõnd vähemtuntud keelt, nagu meie siin Eestis, siis assistent sinust aru ei saa ning pead oma jutu inglisekeelsena ümber rääkima.
Kas Eesti ka selles asjas kaasa räägib?
Eestis töötatakse väga aktiivselt kõnetuvastuse kallal, et õpetada arvutitele, kuidas eesti keelest aru saada ning kuidas seda ise kõneleda. Geeniuses ilmus eelnevatel nädalatel seeria lugusid, mis keskendusid just sellele teemale.
Eestlaste töö jääb hetkel siiski pigem tehnoloogia tasandile ning praktilist kasutust digitaalse assistendi näol sellele veel näha ei ole. Keeleteadlane Einar Meister selgitas Geeniusele antud intervjuus, et eraettevõtete huvi sõltub keele kõnelejate hulgast. "Umbes kümmekond või rohkem aastaid tagasi anti hinnang, et kui keele kõnelejaid on alla kümne miljoni, siis pole see majanduslikult mõttekas,"selgitas Meister.
"Mõned aastad tagasi ütles Google, et nemad teevad kõnetuvastuse kõigile üle ühe miljoni kõnelejaga keelelte,"rääkis Meister.
Meister loodab, et Eestis leidub hakkajaid ettevõtjaid, kes teadlaste tehtud kõnetehnoloogiale rakendust leiaks. Juhtumisi on selleks valmis ka hulk raha: jaanuari algusest kuni aasta lõpuni saab taotleda toetust sihtasutusest Archimedes. Seal on nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetusteks 9 miljonit eurot, mis on mõeldud muuhulgas just teadustöö ühendamiseks ettevõtlusega.
