See artikkel on esimene osa seerias, mis uurib, kuidas me saame arvutitega eesti keeles rääkida. Loe teist lugu siit, kuidas arvuti kõik Eesti raadio- ja telesaated läbi kuulab. Kolmas artikkel uurib, kuidas Eesti arstid on kõnetuvastuse võtnud töösse.
Inimese ja masina vaheline suhtlus on viimase poole sajandi jooksul sõltunud ikka kätest. Esmalt peaasjalikult kätega klaviatuuril trükkides, siis seal kõrval hiirt liigutades ja viimase kümne aastaga üha enam puutetundlikel ekraanidel või plaatidel. Ent kui see kontakt muutuks kõneks, nii et masin ja inimene suudaksid üksteisega suhelda rääkides, oleks tegu tõeliselt uue ajastuga tehnoloogia ja inimese suhetes.
“Küberneetika instituut loodi ENSV Teaduste Akadeemia juurde 1960-ndal aastal (1997-ndast aastast kuulub instituut TTÜ kooseisu – toim). Toona oli maailmas mõneti küberneetika buum ja kõnesüntees oli üks esimesi asju, mis taheti ära teha,” räägib Einar Meister. “Aga mida rohkem asjaga tegeleti, seda kaugemale tulevikku eesmärgi täitumine justkui lükkus,” ütleb Meister. Pool sajandit on möödas ja kõneuurimine käib TTÜ küberneetika instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratooriumis edasi, mida Meister juhatab.