Kuigi ette võetud tee ei tundunud lihtne, tõestab Almqvisti sõnul Protexi muutumine seda, et innovatsiooni saab teha ka valdkonnas, mis võib tunduda väga traditsiooniline – nagu tekstiilitööstus seda on.

Esmalt alustati ilmastikukindlate rõivaste tegemist Ragnarok kaubamärgi all Norra kalatööstuse suurfirmadele Leroy ja Marine Harvest, toode arendati koostöös Norra uuringuagentuuriga Sintef. Protexi emafirma asub nimelt Norras, sisuline tootmine toimub Tallinnas ja Pärnus asuvas kahes vabrikus. Ent eelmisel aastal hakkasid kliendid küsima, kas Protex suudaks ka luua midagi kõrgtehnoloogilisemat.

Samal ajal kutsus Eesti IKT klaster kokku IKT valdkonna ettevõtted ning Tallinna tehnikaülikooli esindajad, et koos viia ellu targa toote piloot. Selle asemel et teha ootuspärane äpp või tehnoloogiaseade, otsustati tark toode teha mõnes väga traditsioonilises sektoris. Nii saadi kokku Protexiga. Projektiga liitusid ka Eesti targa elektroonika klaster ESTRONICS ja elektroonikaettevõtted. Koostööst sündis  Ragnarok 2.0.

Superkangelase kostüüm 21. sajandi kalatööstusse

Esiteks on tegu muidugi riietuse mõttes väga praktilise kangaga: karmide Põhja-Euroopa ilmaoludele vastav vihmakindlus, mis samas laseb kehal hingata, on kaetud visuaalselt väga hästi silmatorkava värviga, mis mere peal hädavajalik.

Ent Ragnarok 2.0 on midagi palju enamat kui lihtsalt riided. Võiks öelda, et see on justkui superkangelase kostüüm 21. sajandi kalatööstusse.

Firma müügijuht Urmas Reinsberg kirjeldab, et see tark rõivas on mõeldud väga täpselt selle kandja vajaduste täitmiseks. Moodsas kalatööstuses kasvatatakse kala tohutult suurtes puurides, mis asuvad kas ranniku lähedal vees või ka kaugemal avamerel. Töötajate ülesanne on käia puure inspekteerimas, mis hõlmab näiteks kirjalike lühiaruannete koostamist.

Kuna Ragnarok 2.0 rõivaste sees on kõnetuvastus, siis saab töötaja lihtsalt oma märkmed suuliselt krae sees olevasse mikrofoni lugeda ja jääb ära tormisel merel paberi ja pliiatsi otsimine.

Asi pole ainult mugavuses, tekstiks teisendatud märkmed jõuavad ka palju kiiremini peakontorisse, kus saab info vastu võtta, seda analüüsida ja sellele reageerida.

Vähemtähtis ei ole ka ohutus. Rõivastesse integreeritud liikumisandurid saavad anda reaalajas märku, kui töötaja kukub kas siledal pinnal või näiteks üle laeva reelingu. GPS-iga signaali järgi saab teda vajadusel koheselt positsioneerida. Rõivastes olev valgustus on kasuks inimese leidmisel.

“Seega on kõik, mida see Ragnarok 2.0 teeb, tulnud reaalse ettevõtte ja töötajate vajadustest,” ütleb Almqvist. Kasu on kolmekordne.

“Esiteks tähendab see paremat tööohutust, mis on väga tähtis, sest selles tööstusharus on keskmisest tõsisemad tööõnnetused. Teiseks saavad töötajad keskenduda sellele, mida nad oskavad – kalurid on natuke nagu kauboid, nad ei salli mere peal raportite kirjutamist. Kolmandaks saab juhtkond palju kiiremini ja täpsemalt andmeid ettevõtte tegevuse kohta,” kirjeldab Almqvist, kuidas üks tark toode võib reaalset mõju omada.

Hulk prototüüpe valmis koos kliendiga

Selleni jõuda ei oleks firma üksi suutnud, ütleb Almqvist. Esiteks olid projektis suurepärased partnerid. Teiseks kiidab ta firma omanike usaldust, kes nägid, et innovatsiooni tasub investeerida. Ja sama oluline oli klient.

“Me kuulasime kliendi soove ja vajadusi ning püüdsime just neile vastava tulemuseni jõuda. Koostöö oli hästi tihe, saatsime kokku 6-7 prototüüpi klientidele, kes oma tagasisidet andsid, siis võtsime seda arvesse ja tegime uue versiooni ja nii edasi,” kirjeldab Almqvist tööprotsessi.

Ragnarok 2.0 peaks pärast katsetusi jõudma reaalselt kasutusse järgmise aasta alguses. Kokkuvõttes aitab selline tark rõivastus otseselt kaasa nii kalatööstuse ettevõtete ärile, kui ka rõiva-valmistajale. “Tööd tehakse efektiivsemalt, marginaalid tõusevad”, kirjeldab Almqvist. Ja ilmselt on rahul ka kauboid mere peal, kes ei pea käsitsi raporteid kirjutama.

Prototüübi loomist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond “Eesti IKT Klaster” ja “Targa Elektroonika Klaster ESTRONICS” projektide raames.