Helpific on esimene impact-ettevõte, kes innustab kogukondi osalema jagamismajanduses sotsiaalsete teenuste kättesaadavuse suurendamiseks. Andsime ideele vormi Garage48 Enable tootearendusmaratonil, mis oli kantud eesmärgist muuta erivajadusega inimeste elu kergemaks ning võimaldada neile paremat toimetulekut iseseisva elu elamisel. Eestis on väga tugev idufirmade ökosüsteem, samasugust on meil vaja ka sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks. Seega on tegemist keskkonnaga, mis mobiliseerib lähtudes jagamismajanduse mudelist kogukondlikke ressursse ning on muuhulgas võimalik tööriist kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele.
Idee kontseptsioon tugineb kogemusele, kus tervikliku heaolureformiga liigutakse traditsiooniliselt sotsiaalteenuste osutamise mudelilt rohkem aktiivsete kodanike kaasamisele abi osutamisel. Me ei ole tavapärane mittetulunduslik (kolmanda) sektori organisatsioon ega heategevusorganistatsioon, Helpific puhul on tegemist hübriidse idufirmaga, millel on väga tugev sotsiaalne mõju ning seda globaalselt. Meie pakutav ei asenda traditsioonilist sotsiaaltööd ega sotsiaalhoolekannet, kuid mitmed pikaaegse rehabilitatsiooni elemendid ja tugiteenused ei vaja reaalsuses kõrgetasemelist väljaõpet ja spetsiifilisi oskuseid. Psühhoteraapia, füsioteraapa või juhtumilahendamine vajavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, samas igapäevaeluga toimetulekuks saavad abi osutada ka mitteprofessionaalid. Poes käimine, transport, majapidamistööd, saatmine üritustel ja vabaajategevustel on sellised olukorrad. Kogukonna abi vähendab lisaks professionaalsete sotsiaal- ja tervishoiutöötajate koormust.
Mida me teeme, on see, et me suurendame sotsiaalset kapitali, viies kokku haavatavama sihtgrupi, ühendades nad oma kohalike kogukondade liikmetega – niimoodi loome tugevama integreeritud ühiskonna. Helpific on vahelüli, mis viib abivajaja ja abistaja kokku kiirelt, mugavalt ja turvaliselt. Oleme nagu erivajadusega inimeste Taxify või Uber.
Keda näete oma konkurentidena?
Globaalse turuanalüüsi käigus ei ole me tuvastanud sama eesmärgiga platvorme. Erivajadusega inimesed saavad abi kas kohalike omavalitsuste kaudu ametliku sotsiaalhoolekandesüsteemi raames või mittetulundusühingute ja heategevusorganisatsioonide kaudu ning need, kes on nn haardeulatusest väljas, on sotsiaalhoolekandesüsteemi poolt “hüljatud” ning peavad tuginema üksnes oma perekonnaliikmete või tuttavate abile. Kui võtta arvestuse aluseks, et vähemalt 1/3 erivajadusega inimestest vajavad “iseseisva elu” teenuseid (isiklik abistaja, transport) umbes kaks tundi päevas, teeb see inimese kohta juba üksnes Eestis aastas 728 tundi ning kokku umbes 35,5 miljonit tundi teenuse vajadust.
Kinnitamist ei vaja enam asjaolu, et kohalikud omavalitsused on tõeliselt hädas ning riigid vajavad uusi ideid ja faktilisi lahendusi olukorra leevendamiseks, sh ei tohi unustada, et rahvastik vananeb, paljudel abivajajatel puudub perekonna tugi või toetav võrgustik. Veel üks oluline fakt – kohalikel omavalitsustel puudub inimressurss, kes teenuseid osutaks.
Kui me räägime erivajadusega inimeste hooldusega seotud platvormidest, siis on olemas algatused, mis koguvad tagasisidet hooldajate ja erinevate teenusepakkujate kohta, nt Patient Opinion. Samuti on olemas platvormid, mis võimaldavad osalemist vabatahtlikus tegevuses üldiselt, nt Velping, Mi Utcánk (“Our street”), We Helpen – nendel platvormidel on teatud ühiseid elemente Helpificuga, kuid ükski neist ei põhine meie kontseptsioonidel.