Milleks sülearvutit vaja?

Üldiselt on sülearvutid suunatud mõnele kitsamale sihtgrupile – ärikasutajatele, kodutööks, õpilastele või mänguritele. Mõtle järgi, milleks arvutit kõige enam kasutad? Kui hinnavahemik paigas, jälgi sülearvuti omadusi. Äriarvutid võivad olla meeldivalt õhukesed ja kerged, et igal pool kaasas kanda, kuid kallimad ning õpilase jaoks võib-olla liiga õhukese kaanega ehk siis õrnavõitu. Mänguriarvuti võib olla küll suure ja tugeva korpusega, aga samuti kallim, kui tavaliselt. Kui aga vaja põhiliselt veebi kasutada või tekstidega tegutseda, võib natuke riistvara võimsuses järeleandmisi teha ja mõne odavama isendi endale muretseda.

Operatsioonisüsteem – kas Windows, ChromeOS või MacOS?

Windows võib tunduda paljude jaoks ainus valik, kuid äkki on kooliealise jaoks parem hoopis ChromeOS? See Google´i operatsioonisüsteem on lihtne ja kiire ning sisaldab kõiki kontori- ja koolitöödeks vajalikke rakendusi, jookseb paremini ka veidi nõrgema riistvara peal ja aitab kindlasti raha kokku hoida, ilma et kasutuskogemus sellest oluliselt kannataks. Kuid mängudega ja vajalike Windowsi programmide installimisega võivad tekkida probleemid. Kui aga õpilane tegeleb palju meediaga, hobiks on foto ja video, siis saab kindlasti kõne alla tulla üsna loogiline variant – kas uus või kasutatud Mac.

Kui palju mälu, milline protsessor?

Protsessori valiku osas pole tänapäeval eriti palju vaja vaeva näha – pea kõik sülearvutid saavad kooliasjadega hakkama igasuguse protsessoriga. Olulisem võib olla hoopis mälu hulk.

Inteli kõrval on kõvasti turgu võitnud viimastel aastatel just AMD oma energiasäästlike ja soodsa hinnaga protsessoritega. AMD toodanguga võib saada arvuti, mille aku kestab kauem ja hind on mõistlik.

SSD ehk massmälu võiks mahutada lisaks operatsioonisüsteemile veel ka kõik kasutaja tihedamini vajaminevad failid. Arhiiv ja mahukamad videod võivad olla mõnel välisel kettal või pilveteenuses, kõike ei pea sülearvutiga enam kaasas kandma, mida just samal päeval vaja ei lähe. Seega pole SSD suurus nii oluline, kui arvutit kooliasjadeks tarvitada. 256-512 GB on enamasti piisav.

Graafikakaart – eraldi või integreeritud?

Integreeritud graafikakaart on odavam ja levinud, eraldi graafika aga tagab kiirema töö ja parema tulemuse nii mängudes kui ohtralt graafikat nõudvates töödes. Videoid töödeldes arvatakse mõnikord, et graafikakaart on kõige olulisem, kuid sel puhul peaks valima ikkagi pigem võimsama protsessori, sest videotarkvara kasutab enam just arvutusressurssi. Mängud aga võivad olla sõltuvad tugevast riistvaralisest graafikatoest, mille tagavad eraldi videokaardid.

Aku koolipäeva lõpuni

Kui arvutit on plaanis ka kooli kaasa võtta, siis võiks aku kesta vähemalt koolipäeva lõpuni. Seega kui hommikul täislaetud sülearvutiga kooli lähed, võiks see vastu pidada vähemalt pealelõunani. Uusi arvuteid on lihtne energiasäästurežiimis hoida, kui ei kasuta ja tööle käivituvad need kiiresti – mõne sekundiga. Kui arvuti on ainult kodus, siis pole aku iga nii oluline.

Vajalikud lisad – hiir, arvutikott, kõrvaklapid

Ehkki hea sülearvuti hiireplaadiga harjub kiiresti, võivad mõned graafilised tööd olla mugavad eraldi hiirega teha. Kui hiirt kasutatakse vaid kodus, piisab kerimisnupuga USB hiirest. Kui arvutit tihti sõprade juurde või tundidesse kaasa võetakse, võiks olla hea valik mõni väiksem juhtmevaba hiir.

Koolikott, mis arvutit kannab, võiks olla eraldi spetsiaalse sahtliga sülearvuti jaoks – kõige parem, kui see sahtel on jäiga tugevdusega. Koolikott saab tihti karmi kohtlemist ja sülearvuti seal sees võib kergesti viga saada. Kui arvutisahtel on jäik, aitab see paremini ekraani kaitsta.

Muudest lisadest on kooliks vajalikud veebikaamera (enamasti sobib sülearvutisse sisse ehitatud kaamera), kõrvaklapid (koos mikrofoniga) ja mõnikord ka printer, kui vaja vahel miskit välja trükkida.