Geograafilisest asukohast tingituna on eestlaste seotus merega alati olnud tugev. Seepärast on pidevalt päevakorras ka merendus, mis kiirelt areneva sektorina pakub tulevikutalentidele kasvamiseks viljakat pinda. 

Merenduse eeliste seast tasub esile tõsta põhimõtet: kuna laevad jäävad ikka sõitma ning sadamad-firmad neid teenindama, ei kao ega vähene ka sealsed võimalused kuidagipidi. Kontinentide ja riikide vahel on mered ja ookeanid ning meretranspordist parem võimalus asju ühest punktist teise viia lihtsalt puudub.

TalTechi merenduse magistriõppekava programmijuht Anatoli Alop viitab lisaks, et hoogsalt käib ka laevanduse digitaliseerimine ja automatiseerimine, mis toob lähiaastakümnetel paratamatult mõnede töökohtade kadumise või nende sisu muutumise. Seepärast peabki mereharidus ühelt poolt muutuma digilahendustele orienteeritumaks, teisalt aga universaalsemaks ja paindlikumaks. Alop lisab, et merendus on TalTechi Eesti Mereakadeemias ainuke magistritasemel õpitatav eriala. 

Ta täpsustab ka, et traditsiooniline kitsa eriala perfektselt selgeks õppimine ning selle viljade noppimine ei pruugi enam töötada. Võib juhtuda, et paljudel tuleb tööelu jooksul mitu korda töökohta vahetada ning pidevalt uusi asju õppida. Merenduse magistriõpe annabki ettevalmistuse just sellisteks olukordadeks.

Miks ja kellel tasub merenduse õppekavale õppima tulla?

Merenduse õppekavale ilma bakalaureusetasemel merendusalase hariduseta õppima tavaliselt ei satuta. Teoreetiliselt on see võimalik, aga kindlasti mitte lihtne.

“90% ulatuses tulevad õppima Mereakadeemia lõpetanud inimesed, enamasti on nad mereveonduse korraldamise, laevajuhtimise ja laevamehaanika õppekavade lõpetajad,” sõnab Alop.

Igal aastal satub muidugi sekka ka inimesi, kes on läbinud veeteede korraldamise õppekava. Ülejäänud kümnel protsendil pole õppekava juhi sõnul eelnevat mereharidust, aga seos merendusega on neil siiski olemas. Näiteks on mõned neist olnud seotud mereveo kindlustusega või päästeameti merepäästega.

Kuigi ilma baasteadmisteta on merenduse magistriõppekaval tõepoolest keerulisem, ei panda kellelegi kätt ette. “Sihtrühm on ikka merendusalast haridust omavad ja reeglina merenduses töötavad inimesed,” ütleb Alop.

Mida kujutavad endast õppekava suunad?

Merenduse õppekaval on kaks suunda: meretranspordi juhtimine ning laeva tehniline ekspluatatsioon ja laevajuhtimine.

Laeva tehnilise ekspluatatsiooni ja laevajuhtimise peaerialale tulevad peamiselt laevajuhid ja mehaanikud. Meretranspordi juhtimise peaeriala on mõeldud kaldapersonalile: sadamad, stividorifirmad, agenteerimis-, ekspedeerimisfirmad ning mereveonduse korraldajad.

Alop räägib aga, et kuna tegelikult soovitakse erialaste teadmiste süvendamise asemel õppida just uusi asju, siis valivad senised laevajuhid ja mehaanikud peaerialaks hoopis meretranspordi juhtimise, et saada ettevalmistus ka kaldal töötamiseks. Siinkohal tasub teada, et umbes 40% õppekava ainetest ei olegi otseselt merendusega seotud, vaid on võetud hoopis teistest TalTechi instituutidest. Teemadeks on sealhulgas ettevõtlus, finants, keskkonnakaitse ja teadustöö.

Mereakadeemia spetsiifilised ained on õppekavas esindatud nii, et ühe peaeriala kohustuslikud ained on teise peaeriala valikaineteks ning vastupidi. “Me ei ürita magistriõppes süvendada tudengite teadmisi nende kitsal erialal, vaid hoopiski valmistada neid ette elus võimalikeks ootamatuteks pööreteks ja muudatusteks,” ütleb Alop.

Kus töötavad vilistlased?

Merenduse õppekava lõpetanud töötavad väga sageli edasi samal alal, kus nad töötasid ka sisseastumise hetkel. Peaaegu kõik tudengid on töötavad inimesed, kes tegutsevad kõrgetel ja väärtuslikel positsioonidel, näiteks kaptenitena või laevandusfirma juhtidena.

Küsimust, kuhu minna pärast lõpetamist tööle või kellena töötada, vilistlastel enamasti ei teki. Küll aga usub Alop, et väljavaated elus hakkama saamiseks paranevad oluliselt.

Veidi tasub rääkida ka praktika omapärast. Nagu ennist mainitud, siis töötavad tudengid peamiselt firmades ja laevadel, mis sisuliselt välistab võimaluse kuhugi mujale praktikale minna. Tööpraktika on neil seega kogu aeg olemas ja tavaliselt tehaksegi see vajadusel seal, kus töötatakse. Olemuselt on see pigem diplomieelne praktika, millele toetudes koostatakse ka magistritöö.