Maailm meie ümber muutub enneolematu kiirusega, millele on võimsa tõuke andnud peadpööritav infotehnoloogia areng. Käesoleval hetkel on pea võimatu leida ettevõtet, mis ei puutu oma töökorralduses ühel või teisel viisil kokku IT-ga. 

Ja mis on veel olulisem teada: ärilises mõttes ei ole sisuliselt võimalik, et ettevõtte IT saaks kunagi “valmis”. See oleks võimalik ainult siis, kui ettevõte ei muudaks enam kunagi oma äriprotsesse. “IT on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa,” räägib Tallinna Tehnikaülikooli IT-süsteemide administreerimise programmijuht Siim Vene. See tähendab, et meil on vaja hulganisti pädevaid IT-spetsialiste, kes mõistavad, kuidas need protsessid meie ümber toimuvad ning oskavad neid arendada ja nendega ümber käia.

IT peab muutuma iseenesestmõistetavaks

Kui vaadata, kuhu veel saab IT areneda, siis on Vene sõnul arenguruumi siin küllaga. “IT peab arenema millekski igavaks, väga vastupidavaks ja turvaliseks,” märgib Vene. Täna toimivad lahendused on tüüpiliselt oma olemuselt veel väga haprad – ühe komponendi rike võib kergelt põhjustada kogu pakutava teenuse töö katkestuse. Seega on väga oluline tagada IT töökindlus. 

“IT võiks tulevikus olla sama palju emotsiooni tekitav valdkond äripoolele, nagu täna on kodus kraani lahti keeramine, et sealt vett saada,” toob Vene tabava võrdluse. IT peaks olema nii iseenesestmõistetav ja taustal toimiv, et kasutajatel ei tekiks kordagi muret, kas kuskil võiks midagi kokku joosta või üldse mitte toimida.

Kuigi mõned toimivad süsteemid võivad olla aastakümneid vanad, toimub IT-süsteemide muutmine ja arendus ettevõtetes üldjuhul sagedamini. “Ühe tehnilise süsteemi keskmine eluiga on kuskil 4-5 aastat,” selgitab Vene, kelle sõnul on oluline, et kõiksugused investeeringud ka end ära tasuksid, mistõttu väga tihedalt süsteemide muutusi ellu viia ei tasu. Samas oleneb see kõik siiski tehnoloogia arengusuundadest. Ta toob välja, et tehnoloogiline areng on täna nii kiire, et on tulnud ette ka juhuseid, kus tuleb ettevõttes juba paari aasta möödudes välja vahetada loodud lahendus, kuna turule on jõudnud uus murranguline tehnoloogia.

See pidev uute tehnoloogiate turule tulek muudab väga oluliseks ka inimeste valmisoleku osaleda elukestvas õppes. “Tehnoloogia muutub lihtsalt nii kiiresti, et muudmoodi pole võimalik,” selgitab Vene.

IT haridus ei aegu

Kuigi tehnoloogia areneb tõelisel turbokiirusel, ei tasu karta, nagu võiks omandatud haridus sama kiiresti aeguda. Vene sõnul tuleb küll uusi tehnoloogiaid, teenuseid ja seadmeid pidevalt juurde, kuid paljud alusprintsiibid on siiski needsamad ajast, mil esimesed kaasaegsed elektronarvutid loodi. “Kui ma oma teekonnale tagasi vaatan, siis pigem andis omandatud haridus hea taustsüsteemi, mis võimaldab IT-s paremini orienteeruda,” selgitab ta. Hiljem on Vene end palju täiendanud ning uut juurde õppinud, kuid aluse kõigele sellele sai ta just koolipingist. 

Kuigi tüüpiliselt käsitletakse IT-süsteemi kui mingisugust tarkvara, koosneb see kõik lisaks rakendustele ka toetavatest süsteemidest ja protsessidest.

IT süsteemiadministraatorid ja ka nimetusega DevOps’i insenerid vastutavad selle eest, et tarkvaralist lahendust toetav ökosüsteem oleks vastavalt vajadusele disainitud, ehitatud, monitooritud, varundatud ja logitud. “Tegelikkuses on süsteemiadministraatorite kõige peamine ülesanne olla heaks partneriks arendajatele ning ka ettevõtte äripoolele, et väljatöötatud lahendused oleksid just sellised, mis aitavad ettevõtte tööle kaasa,” selgitab Vene IT süsteemiadministraatorite töö põhiolemust.

IT-süsteemide administreerimisel tööpuudust ei ole

IT-süsteemide administreerimise õppekaval oli veel neli aastat tagasi, tehnikaülikooli ja IT Kolledži liitumise järgselt, väga vähe tudengeid, kuid tänaseks on olukord tunduvalt paranenud.

Vastuvõtt erialale on kordades suurenenud, millele on kaasa aidanud paljude õppeainete  kaasajastamine või väljavahetamine. “Minu ambitsioon ei olegi programmijuhina olnud välja töötada kõige populaarsem õppekava, vaid pigem soovisin keskenduda kvantiteedi asemel kvaliteedile,” räägib Vene.

Väga vähe tõenäoline on, et eriala lõpetaja peaks pärast õpingute lõppemist muretsema töötuks jäämise pärast. “Trend on see, et IT on liikumas äriprotsessidele aina lähemale, mistõttu vajadus seda hoomavate inimeste järele ajas pigem tõuseb,” räägib Vene. 

Lisaks räägivad ka kõik OSKA tööjõuturu uuringud seda keelt, et meil on stabiilselt puudu kümneid tuhandeid IT-spetsialiste. 20 aastat ette ennustada on Vene sõnul väga tänamatu töö, kuna selle ajaga võivad paljud tänased tõekspidamised muutuda. “Sellegipoolest loodan, et tänased lõpetajad saavad endaga kaasa piisava annuse uudishimu ning pideva enesetäiendamise vajalikkuse teadvustamise, mistõttu ma ei muretse nende võimekuse pärast muutuvate oludega kohaneda,” lisab Vene.

TalTechi IT-süsteemide administreerimise bakalaureusekavaga saab lähemalt tutvuda siin. Avaldusi TalTechi saab esitada juba praegu ja seda 6. juuli keskpäevani.