Üks kliimasoojenemise tagajärgedest on üha sagenevad metsatulekahjud, mille teket on olnud seni keeruline ennustada ja ära hoida. Aalto ülikooli (Soome) teadlased võtsid appi tehisintellekti ning töötasid välja mudeli, mis aitab ennustada metsatulekahjude teket ja sellest tulenevalt vähendada nende esinemissagedust 50–76%, vahendas Science Daily.
Tehisintellekt tuleb appi
Teadlased kasutasid tehisintellekti, et analüüsida Indoneesias Boreno saarel asuva Kesk-Kalimantani provintsi andmeid – just selles Kagu-Aasia piirkonnas esineb kõige rohkem turbaalade tulekahjusid. Peale selle, et metsatulekahjud ohustavad inimeste elusid ning hävitavad majandust, eraldub põlengutes ka suures koguses süsihappegaasi, andes kliimasoojenemisele hoogu juurde.
Mudel võttis aluseks aastatel 2002–2019 enne igat tulekahjuhooaega tehtud mõõtmised Kesk-Kalimantani eri piirkondades ning analüüsis 31 muutujat, sealhulgas ka piirkonna maakattetüüpi ja taimestiku ning põua tulekahjueelseid indekseid. Kogutud andmete põhjal koostas tehisintellekt eeldatava tulekahjude jaotuse aastaks.
Mudel vajab täiendamist
Tulemused pidasid paika 80–95% juhtudest, mitmed toimunud tulekahjud jäid siiski tuvastamata. Suuremate põlengute puhul olid tulemused täpsed, probleeme esines väiksemate tulekahjude ennustamisel. Teadlased tegelevad mudeli täiustamisega, et tulevikus saaks tuvastada ka väiksemate tulekahjude tekke juba varases staadiumis.
Välja töötatud mudel on edasistes teadustöödes suureks abiks. Nüüd testivad teadlased, kuidas saaks tulekahjude puhkemist vähendada maakorraldusstrateegiaid rakendades. Seni on leitud, et kõige tõhusam strateegia oleks muuta võsaalad soometsadeks – see vähendaks tulekahjude esinemissagedust 50 protsenti. Et vähendada tulekahjude arvu 70 protsendini, tuleks mõelda ka kuivenduskanalite sulgemisele. Teine lahendus oleks rajada piirkonda rohkem istandusi, sest hästi korrastatud maa-aladel on tulekahjude tekke tõenäosus väiksem.
Mõlema lahenduse rakendamist takistab Borneo kehv majanduslik olukord. Istandused kuuluvad enamasti suurtele korporatsioonidele, mis asuvad Borneost väljas ning enamik kasumist ei jää piirkonda. Seetõttu tuleb välja töötada strateegia, mis võtaks arvesse ka kohalike majandusliku võimekuse ning aitaks erinevaid riske, tulusid ja kulusid tasakaalustada.
