Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) tähistab tänavu septembris 100 aasta möödumist ülikooli asutamisest. TTÜ100 tähistamiseks tutvustab Geenius leiutisi, avastusi ning muud põnevat, millega on läbi aastate TTÜ seotud olnud.
1960ndate paiku alustasid toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI) teadlased tööd elektromagnetiliste kulumõõturite ehk veemõõtjate kallal. Kulumõõturite teema võttis üles Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi masinaehitusvalitsus, kelle alluvuses oli Elektrotehnika TUI (ETUI) ehk nn Pirita tee instituut.
NSVLiidu ja terve maailma ainulaadne veemõõtja
ETUI laboris töötati välja ja patenteeriti 1963. aastal täiustatud induktsioon-kulumõõtur ИР-1, mille eeliseks teiste kulumõõturite ees oli täpsusklass, ühilduvus unifitseeritud elektronsüsteemiga, mehaaniliste osade puudumine ning vaid kolme elektronlambi sisaldamine.
Kuigi patendile väljastati Nõukogude Liidu autoritunnistus, oli selle üleilmne uudsus siiski kontrollitud, mis tähendab, et tegu oli maailmas ainulaadse kulumõõturiga.
Eestlased tahtsid end Moskvas tõestada
TPI raadiotehnika kateedris oli kulumõõtur oluliseks uurimisteemaks, millega tegeleti kümmekond aastat. Mõõduriista väljatöötamisega olid seotud Ants-Kasper Kõiv, Tarmo Rosman, Eugen Puusepp, Juhani Tellinen, Lembit Reimal, Ants Meister, Mart Rosmann, Üllar Jõgevest ja Mihhail Gammerman.
Omal ajal puutus üliõpilasena kulumõõturitega kokku ka Märt Kõrgema, kelle mälestuse kohaselt oli tema tööandjal (Tööstusaparaadil, tänase nimega Aswega AS-il) tihe koostöö TPI-ga.
“Minu otsene osakonnajuhataja, Heiti Sander, suhtus sellesse koostöösse väga suure entusiasmiga. Olen nüüd hiljem mõelnud, et küllap oli seal ka ka selline ärapanemise rõõm: Moskvas (Kaasanis) tegeles tol ajal indultiivmõõturite teooriaküsimustega terved instituudid. Näidata neile meie edukaid probleemilahendusi koostöös kohalike teadlastega pakkus talle ilmselt suurt naudingut,” sõnas Kõrgema.
