Parim viis parooli loomiseks on valida suvaline järjestus sõnu, mille tulemusena saad pika ja raskesti ära arvatava parooli. Sääraste pikkade salafraaside meelde jätmiseks on soovitatav kasutada ka paroolihaldurit.

Ära karda paroolide üles kirjutamist

Paroolide meelde jätmise soovitus pärineb juba päris esimeste arvutite ja nende kasutajatega: juba 1963. aastast pidid MIT-s kasutajad esimese operatsioonisüsteemiga – CTSS – varustatud arvutitesse sisse logides oma tunnused ja paroolid meelde jätma.

Tegelikult ei ole paroolide üles kirjutamine enam sugugi riskantne ja hoopis soovitatav tegevus. Parooli kirja panemine on kõige kindlam viis selle meeles pidamiseks. Arvestada tuleb muidugi, et ka füüsiliselt kirja pandud paroole on võimalik üles leida.

Jaga rahus oma kasutajaid

Paroolide ehk täpsemalt kasutajate jagamise keelamine ei ole päris vale, aga enamjaolt ebarealistlik. Inimesed jagavad pidevalt oma Netflixi, Amazoni ja muude teenuste ning keskkonda kasutajaid tuttavate ja sõpradega. Sageli pole majapidamisse üle ühe säärase kasutaja üldse vajagi (nt Netflixi või Amazon Prime puhul).

Oma kasutaja jagamine või mittejagamine on muidugi inimese enda otsustada ja kindlasti tuleks seda teha inimeste vahel, keda sa tõesti usaldad. Sageli pakuvad teenused võimalust kasutajat ka nö ametlikult jagada, nagu näiteks Amazon Prime, mis võimaldab ühe majapidamise pereliikmetel ühe konto alla mitu kasutajat luua.

Paroole ei tasu pidevalt muuta

Kolmas soovitus kõlab peale vaadates täiesti loogiliselt ja efektiivselt: paroole sageli vahetades vähendad ju riski, et sinu sisselogimisandmed mõnes andmelekkes ei levi.

Uuringud näitasid aga juba ligi 10 aastat tagasi, et pidevalt paroolide muutmine toob rohkem kahju kui kasu. Põhjus peitub selles, et säärane praktika paneb inimesi üldiselt nõrgemaid paroole valima kui esialgu.

Ühest uuringust tuli välja, et inimesed tegid iga kolme kuu tagant paroole vahetades väikseid ja ettearvatavaid muudatusi, mis muutsid nende paroolid lõpuks hoopis nõrgemaks ja äraarvatavamaks.