Idulikud lahendused suurfirmadele

Keskuse eesmärgiks on vahendada Eesti ja Põhjala innovatsiooni Kesk-Euroopa suurettevõtetele. “Üsna mitu Euroopa mõistes suurt panka ja kindlustusettevõtet on juba koostööd teinud ja esimesed võidud kätte saanud,” kinnitas Jõgi. 

Lihtsustatult, võetakse üks valuline probleem, lüüakse see tükkideks ning katsetatakse lahendusi. Kui lahendus töötab, siis skaleeritakse see suureks. “Paneme korporatsiooni juhid rääkima, kuidas nad tegelikult olukorda muudaks ja miks nad seda siis ei tee,” selgitas Jõgi.

Kui idufirmad teevad muudatusi jooksvalt, siis suurtes firmades võtab ainuüksi kaalumine väga pikka aega. Mõeldakse palju sellele, mis kõik võib valesti minna. Kokkuvõttes võtab see aastaid aega ja läheb maksma miljoneid. Samas on ka lihtsamaid mooduseid. Ise tegemise asemel saab ka lahenduse sisse osta.

Ta tõi näite Põhja-Euroopa pankade rahapesu murest. Hoolsusnõude täitmise süsteeme saab ise üles ehitada, aga suurel pangal võtaks see aega aasta või poolteist. Samas on eestlased arendamas rahapesuvastast idufirmat Salv. 

“Olen vaadanud nende toodet ja näinud, kui lihtsalt ja loogiliselt on see kasutusele võetud,” tõi Jõgi näite. Tema hinnangul saaks süsteemi suures pangas üles panna kümme korda kiiremini. Nii võidavadki kliendid nii aega kui ka hoiavad kulusid kokku. 

“Me pole inkubaator või kiirendi. Me võime pigem neile partnerit olla,” rõhutas Jõgi. Nii ongi tema jutul juba käinud mitmed investorid, kelle portfellis on äridele mõeldud lahendusi pakkuvad tehnoloogiafirmad. Samamoodi ootab ta jutule ka idufirmasid, kellel on suurfirmadele mõnd teenust või toodet pakkuda.

Algus Tšehhist, aga süda Eestis

Deloitte eelkõige Ida- ja Kesk-Euroopale keskendunud innovatsioonikeskus sai tegelikult asutatud juba aasta eest Tšehhis, Prahas. Kuid ettevõttel oli kindel ettekujutus, et selle juht peab tingimata tulema Eestist. 

“Eesti jalajälg maailmas on üllatavalt suur. Olen ise ka kritiseerinud, et tiiger on magama jäänud ja x-tee ei arene piisavalt, aga ettevõtjad ja poliitikud on palju tööd ära teinud ja Eestist hea mulje jätnud,” rääkis Agur.

Nii tulidki Deloitte esindajad tema jutule öeldes, et nad ei tea, kuhu see projekt välja jõuab, aga juht peab olema Eestist. Praegu testitaksegi nii turgu kui ka klientide vajadusi. 

“Ma usun, et asju saab teha teistmoodi ja paremini. Ja mulle meeldib näha, kui muutusel on tulemus ja tagajärg,” põhjendas Jõgi, miks ta otsustas Deloitte pakkumise vastu võtta. “Kuidas saaks suurettevõttele rääkida startupulikus käitumisest, teha ettepanek katsetuseks ja näha, kuidas see hakkab edasi kasvama,” unistas ta. 

Kuigi füüsiliselt asub Jõgi töökoht Deloitte Tallinna kontoris, siis tegelikult allub ta Kesk-Euroopa osakonnale. 

Elu taastub vanas rütmis

Ühtlasi läbis Jõgi ilmeka õppetunni, kuidas maanduda suurettevõttes 100% kaugrežiimil. Nimelt olid tal juba piletid olemas, et Prahasse sõita ning ülemuste ja kolleegidega kohtuda, kui piirid kinni pandi. 

“100 protsenti oleme kõike distantsilt teinud. Ka Deloittel läks aega, et kaugtööga harjuda, aga paari nädalaga läks kõik ilusti tööle,” rääkis Jõgi. Tema sõnul ongi konsultantide töö suures osas kontorist väljas, kuid õppimist vajab, kuidas see teenus maksimaalselt ümber tõsta digitaalseks.

Samas möönis Jõgi, et vaid videokõnesid tehes äri ei kasvata, sest tegu on ikkagi inimeselt inimesele äriga. “Sa ei veena organisatsiooni, vaid ikkagi inimest, kellel on kohustused ja vastutus. Isegi nendega, kellega üle videosilla suhtlemine käib lihtsalt, oleks ikkagi parem näost näkku kohtumine. Kaugtöö võtab tempot ja kreatiivsust maha,” rääkis Jõgi. 

Ta on veendunud, et mõne aja pärast naaseb maailm vanasse rütmi, kus inimesed taas reisivad ja kohtuvad üksteisega.