Kas Eesti soovib seda?
Siiski pole ma kindel, kas Eesti soovib või tahab erapooletult analüüsida viimase 10-15 aasta jooksul globaalses IT-ökosüsteemis aset leidnud poliitilisi muudatusi. Tehniliselt oleks alternatiiviks öelda, et ärge põdege, demokraatia on kõigest üks idealistlik lauamäng, aga sellist jultumust Eesti endale poliitiliselt lubada ei saa – sõbrad saaksid infarkti.
On võimalik veel ka kirik-keset-küla kurss. Esmalt realiseerida mobiilseadmete tarbeks näiteks rahvaküsitluse ja rahvahääletuse funktsionaalsused, paraku need ideed ei harmoneeru Eestis viljelevate poliitikasuundadega ja sel juhul kaoks tagant ära ka mobiilivalimisi lükkav huvigrupp koos rahastusskeemiga.
Pole vist saladus, et väikeriigi jaoks on suurte poistega ühe laua taga püsimine päris keeruline – neid esemeid, mida kübersuverääni staatuse säilitamiseks eksportida, pole meil just ülearu palju, sestap ongi tehnilised hääletusplatvormid üsna kindlaks ekspordikandidaadiks.
Ärme lihtsalt tee ära!
Võtame kokku – kogu kaubandusliku efektiivsuse juures polnud ehk eetiliselt sobilik alustada M-hääletamise juurutamist start-up’i maailmas levinud seisukohast, et teeme ära! Kui isegi tegelikku demokraatiat ei eksisteeri, siis võinuks seda õige pisut etendada.
Kindlasti pole sobilik kõrvale heita professor Tepandi omaaegset analüüsi. Tuleb aru saada, et m-ID pruukimine kaardilugejana oligi oluliselt turvalisem kui oleks talle iseseisva poliitilise funktsiooni andmine nutihääletuseks.
Absoluutselt vajalikuks osutub e-hääletuse n-ö turvakomitee taaskordne kokkukutsumine koos kõigi riskide erapooletu analüüsiga (kuivõrd säärane praeguses välispoliitilises olukorras üldse oleks realistlik), kusjuures tulemus peaks kannatama avaldamist ka ilma piiravate konfidentsiaalsusklausliteta.
Arusaadavalt on hoopis kõrgemale tasemele jõudnud ka kvaliteedi- ja usaldusootused, võrreldes aastatega 2003 või 2011.
Olen varem korduvalt öelnud, et mobiilihääletamine saab tulla ainult üle minu laiba. Kuniks protsess ei naase lineaarse ja läbipaistva lähenemise juurde, peab sellega liitumisel ette vaatama tõesti. Eestile kübersuverääni staatust soovivad head inimesed peaksid mõistma, et eetika distsipliinina pigem ei näita kadumise märke ka politiseeritud küberajastul.
Eile ilmus Geeniuses uudis, et M-hääletamine võib kõige varem toimuda 2021. aastal.