Eesti elanikud peavad suurimateks ohtudeks maailma julgeolekule küberrünnakuid ning põgenike sisserännet Euroopasse, selgub uuringust.
Veel 2015. aasta märtsis nägid Eesti elanikud Ukraina-sündmuste mõjul peamise ohuna maailma julgeolekule Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamisel naaberriikides ning aastatel 2016-2017 oli esiplaanil Islamiriigi tegevus ja sõda Süürias, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest. Viimastes küsitlustes on nende ohtude olulisus taandunud ning esile on kerkinud uued, maailma julgeolekut ohustavad tegurid.
Kõige olulisemaks ohuks peetakse küberrünnakuid: kindlasti 53 protsenti ja mõningal määral 35 protsenti. Teisel kohal on sõjapõgenike ja pagulaste sisseränne Euroopasse, mida pidas kindlasti ohuks 49 protsenti ja mõningal määral 40 protsenti küsitletutest. Kolmandal kohal on terrorivõrgustike tegevus, mida peab kindlasti ohtlikuks 48 protsenti ja mõningal määral ohtlikuks 41 protsenti küsitletutest.