Uudis

Eesti riik langes küberrünnaku ohvriks, kurjategijad said kätte 9100 inimese isikuandmed

EestiFoto: Shutterstock

Riigi infosüsteemi amet (RIA) tuvastas novembris kolmel erineval juhul sarnase käekirjaga rünnakud Eesti riigi IT-taristu vastu, mille tagajärjel said kurjategijad kätte ka isikuandmeid. Küberrünnakud tabasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), sotsiaalministeeriumi (SoM) ja välisministeeriumi (VäM) servereid.

Mõjutatud riigiasutused on koostöös RIAga tuvastanud, kuidas rünnak ellu viidi, ning tegutsenud selle nimel, et piirata edasist andmete vargust. Kõigi kolme ründe käekiri on sarnane ning rünnati veebilehti majutavat serverit.

Ründajatel õnnestus ligi pääseda MKMi haldusala serveritele, millest mitme puhul tuvastati kuritegevusele viitavaid tegevusi.

Keskkriminaalpolitsei alustas kriminaalmenetlust seoses süsteemidele ebaseadusliku ligipääsu hankimisega. Menetlust juhib riigiprokuratuur.

Kurjategijad said kätte pea 9100 inimese nakkushaiguste andmed

Sotsiaalministeeriumi haldusalas õnnestus kurjategijatel ligi pääseda informatsioonile, mis puudutab 9158 inimest. Tegemist oli nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamisega seotud andmetega. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) elimineeris ründaja juurdepääsu süsteemidele 8 tunniga. Terviseamet koostöös TEHIKuga saadavad lähipäevil personaalse teavituse inimestele, keda juhtum puudutab.

RIA küberturvalisuse teenistuse juhi Lauri Aasmanni sõnul oli tegemist tõsiste intsidentidega. 

“Tänaseks on olukord kontrolli all. Oleme nii avaliku kui ka erasektori partneritele andnud infot, mis aitab vähendada selliste rünnakute õnnestumise tõenäosust. RIA jätkab küberintsidentide täpsema analüüsiga. Oleme suhelnud tarkvara loojatega ja praeguseks on turvanõrkustele paigad olemas,“ lisas Aasmann.

Riigiprokurör Eleliis Rattam selgitas, et rünnakute uurimiseks on eelmisel kuul alustatud kriminaalmenetlus. 

“Me oleme tuvastanud juhtlõngu, mille suunas aktiivselt töötame, kuid detailse info avalikustamine selle kohta, mida õiguskaitseasutused on teada saanud, ei ole praegusel hetkel võimalik. Rünnaku läbiviijat tuvastatakse ja seetõttu peame hetkel arvestama ka võimalusega, et kogu avalikkusele antud teave võib jõuda ründajani, kellel on siis omakorda võimalik seda infot kasutada enda paremaks varjamiseks õiguskaitseasutuste eest,” täpsustas riigiprokurör Rattam.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Grossi sõnul on rünnaku motiiv ja toimepanija selgitamisel. 

“Peame tõenäoliseks, et ründaja eesmärk oli süsteemist võimalikult paljude andmehulkade kätte saamine, et nende sisuga tutvuda alles pärast ründe lõppu. Ründaja varastas ametiasutuste serveritest erinevat infot, mis ei ole seotud ühegi konkreetse valdkonnaga. Sellise rünnaku toimepanemine vajab keskmisest paremat teadmist infosüsteemides toimuvast, kuid teoreetiliselt saab sellise rünnaku korda saata ka üks inimene. Seda, kas praegusel juhul on tegemist ühe või mitme inimese ründega, on selgitamisel,” ütles Gross.

Kõige rohkem mõjutas rünnak MKMi haldusala asutusi. 

“Rünnakute tõsidusest hoolimata puudub praegu oht, et riigi teenused katkeksid. Oleme kaasanud olukorra lahendamisse IT-eksperte nii avalikust kui ka erasektorist. Esmased turvameetmed on rakendatud ja nüüd töötame nii MKMi haldusalas kui ka riigiüleselt selle nimel, et sarnased rünnakud tulevikus ei õnnestuks,“ ütles riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk.

RIA-l on praegu olemas esialgne info, kuidas küberrünnakuid toime pandi, ning jagas seda avaliku sektori, sealhulgas kohalike omavalitsuste infoturbejuhtide ning elutähtsat teenust osutavate asutuste IT-kogukonnaga.

Toimetas Ronald Liive

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.