Eesti riik peaks saatma töötud portaalidest juhutöid otsima

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Lõpetasin just Skype’i-vestluse kolleegiga. Ehkki Euroopas on hommikupoolik, on tema tööpäev kohe läbi – ta on Singapuris. Kuigi tegemist on poolakaga ning satun Poolasse üsna sageli, pole ma temaga kunagi kohtunud.

Ta reisibki Aasias riigist riiki ning kui küsida, millal tal Euroopa kanti asja, siis tuleb vastuseks, et hetkel sellist plaani polegi. Läänemaailma firmadele sisuturunduse teenuseid pakkudes elab ta Aasias ilmselt üsna mugavat elu.

Enne seda rääkisin assistendiga, kes aitab mind mõningate rutiinsete ülesannete hoolsa täitmisega. Ka teda pole ma näinud, ta elab Filipiinidel. Kahjuks on asjad kurvemad India tarkvaraarendajaga, kes teatas, et kuigi äpp, mille valmimise tähtaeg on reedel, viskab segaseid veateateid, algab tal nüüd Diwali festival ja teda sel nädalal enam ei huvita. Kõiki neid inimesi ühendab asjaolu, et leidsin nad mõne tööampsuportaali kaudu nagu näiteks Upwork.com või Fiverr.com.

Eestis tuleb tööampsumajandus jutuks peamiselt vaid taksonduse osas ning ka siis sageli iroonilises võtmes: “Teame-teame neid tööampse, tegelikult olete piraat-taksojuhid!” Tööamspuportaal Goworkabit aga piirab ennast lihttööga, kuulutades juba avalehel, et vahendavad “lihtsaid töid, mis ei vaja spetsiifilisi oskusi.”

Rääkisin hiljuti ka ühe sotsiaaltöö valdkonnas töötava inimesega, kes ütles, et tööleidmisega hädasolijaid aitavad karjäärinõustajad ei tea tööampsundusest ööd ega mütsi.

Ikka pakutakse haritud, ent ajutiselt motivatsiooni või täistöövõime kaotanud (mõnikord puudega) inimestele selliseid lihttöid, mis nende enesehinnangut veelgi alandavad ning “päris” tööle naasmise seeläbi raskemaks teevad.

Pigem oskustööjõu vahendamisele keskenduvast Upwork.com portaalist leiamegi vaid käputäie eestlasi, kes seal päriselt raha teenivad, kümnetes tuhandetes eurodes. Disainer Alesia on teeninud seitsme aastaga üle 100 000 dollari; üle mõnekümne tuhande on teeninud veel mõned disainerid, takrvaraarendajad ja tõlgid. On tõsi, et Eestis on hetkel palgabuum, ent Upworkis makstavad tasud on siiski väga konkurentsivõimelised.

Tööampsundus võiks aga olla lausa riiklik prioriteet, toetatud nii läbi lihtsustatud maksunduse ja regulatsioonide, töönõustamise kui kõikvõimalike muude meetmete, mida ma isegi ette ei oska kujutada. Miks?

Selliselt töötama õppinud inimene ei jää kunagi ei töötuks ega päris hätta ning maksumaksja kaela peale. Kui tööamspuportaalides 30-eurose tunnihinnaga ei näkka, eks siis tuleb leppida “vaid” 20 euroga, või töötada positiivsete arvustuste kogumise nimel lausa 10 eest. Ent 0 eurost on need summad ometi kõrgemad.

Kui elu diilib mõnda aega ainult kehvasid kaarte, siis seab Upworkis tõlketöö tegemine, Taxify’ga klientide sõidutamine või ajutiselt suvilasse kolinult linnakorteri Airbnb-s välja üürimine teatud põranda, kust enam madalamale läbi ei kuku.

Võimalusi avardab tööamspamine ka nende tudengite jaoks, kellele vanemad kodust sellist rahakotti kaasa ei anna, et leninlikult aina “õppides-õppides-õppides” haridusametnikele meelepäraselt õpe nominaalajaga läbida.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.