Kui varem on Euroopa Liit selles ründajatele vastu seismise osas konkreetseid suuniseid vältinud, siis nüüd on soovitatakse liikmesriikidel usinamalt tegeleda sellega, et küberrünnakute korraldajad välja selgitada ja rünnakutele näiteks poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega vastus anda.

“Kui rünnatakse meie demokraatiat, peame sellele ka vastama – küberrünnakute puhul on väga oluline välja öelda, kes rünnaku taga on,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident ja digivolinik Andrus Ansip. “Mitmed liikmesriigid, k.a. Eesti juba omistasid NotPetya Venemaale, märtsi Ülemkogu viitas Salisbury osas väga teravalt Venemaale. Seda tööd tuleb jätkata,” rõhutas ta.

Äratuskell: valimised tulevad

Teiste seas võtab Eesti juhtrolli liikmesriikide küberkoostöö grupis valimiste kaitsmisega. Kui Eestit ootavad järgmine aasta ees Riigikogu valimised, siis järgmise aasta 26. mail toimuvad ka Euroopa Parlamendi valimised. Kuigi nii mõnedki Euroopa riigid ei pea küberrünnakute ja disinformatsiooni kampaaniatega tegelemist prioriteetseks, siis nende valimiste lähenedes võib teema muutuda piisavalt oluliseks.

“Valimistesse sekkumist oleme näinud kõigi hiljutiste valimiste puhul USAs, Prantsusmaal, Kataloonias ja mujal,” ütles Ansip. “Oluline on, et kõik liikmesriigid oleksid teadlikud nendest ohtudest ja oskaksid selle vastu võidelda.”

Disinfoga võitlemine

Hübriidohud sisaldavad enamat kui vaid küberrünnakud, komisjoni värske plaan katab lisaks ka keemiarelvade, vastuluure ja strateegilise kommunikatsiooni valdkonnad. Viimane neist on oluline Venemaalt lähtuvate disinformatsiooni kampaaniate võitlemiseks. Värske plaaniga peaks paranema strateegilise kommunikatsiooni rahastamine.

“Strateegiline kommunikatsioon on sama mündi teine külg. Euroopa Liidus tegeleb STRATCOM EAST Vene valeinfo paljastamisega idanaabruses – selle ressursse suurendatakse, kuna töö, mida nad teevad, on väga oluline,” rääkis Ansip.