„Kutsume üles kasutajaid jagama ka teistega oma asukoha värsket ilmainfot, mis annab võimaluse olla ise justkui ilmavaatleja. Vabatahtlike ilmahuviliste vaatlused on oluliseks sisendiks Keskkonnaagentuuri teenustele, sest ilmahuviliste andmed aitavad erinevaid ilmanähtusi paremini kaardistada ja sündmusi verifitseerida,“ sõnas Kairo Kiitsak.

Kiitsak lisas, et jätkuvalt on oluline roll ka sünoptikul, kes igapäevaselt jälgib ja analüüsib ilmaga toimuvat ning panustab ka sellesse, et ilmainfo oleks kõigini arusaadavalt erinevates kanalites kuvatud.

„Võib ju küsida, et ilmaäppe on maailmas palju, milleks veel üks? Üks põhjus, miks riigile oma ilmaäpi arendasime, on seotud kliima soojenemisega, mis toob üha sagedamini kaasa ekstreemseid ja ohtlikke ilmastikunähtusi. Selle tulemusena on järjest olulisemaks muutunud vajadus õigeaegselt ja kvaliteetselt elanikkonda ning ametnikkondasid hoiatada, et reageerida ohtlikele ilmastikunähtustele,“ kommenteeris Keskkonnaagentuuri juht Taimar Ala.

Ala lisas, et oluline on samuti, et kasutajad saaksid edastada Keskkonnaagentuuri ilmateenistusele enda poolt tehtud ilmvaatlusi, panustades sellega ilmaprognooside ja -hoiatuste kvaliteeti. „Selliste funktsionaalsuste abil populariseerime ilmavaatlusi ja suuname tähelepanu ilmastikule, sh ka ohtlikele ilmanähtustele ning tõstame ühtlasi ka inimeste teadlikkust kliimamuutuste kohta,“ ütles Ala.

Ilmaäpp on eesti, inglise ja vene keeles. ILM+ saab alla laadida nii Google´i kui Apple’i äpipoodidest. Äpp läks maksma ligikaudu 55 000 eurot ja seda finantseeris Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Samast fondist on viie aasta jooksul uuendatud ka Keskkonnaagentuuri hüdroloogiline ja meteoroloogiline seirevõrk.