Mida tehakse, kui ma ei räägi?

Aga kui ma kukun, olen teadvuseta ja kell 112 helistab, pole kedagi kes ütleks, mis mul viga. Mida häirekeskus teeb, kui saab kõne, kus keegi midagi ei räägi? Olgu see siis kella automaatkõne, mängiva lapse kogemata tehtud kõne, või eluohtlikku olukorda sattunud inimese hääletu appikarje?

Häirekeskuse peadirektori asetäitja Merle Tikk ütleb, et häirekeskus nutikelladelt tulevaid kõnesid ei erista.

“Täna suudab Häirekeskuses kasutatav tehnoloogia eristada eCalle, laua- ja mobiiltelefoni kõnesid. Võimekust eristada seda, kas kõned on teinud Apple Watch nutikell või mobiiltelefon, meil ei ole,” ütles ta.

“Täna on meie sisemised põhimõtted sellised, et kui telefonis päästekorraldaja inimesega kontakti ei saa, kuulatakse taustal toimuvat. Kui taustaheli viitab sellele, et inimene võib vajada abi (näiteks on kuulda viiteid vägivallale), saadetakse abijõud välja,” räägib Tikk.

Ta lisab, et vajadusel helistatakse inimesele tagasi, kuid kindlasti mitte juhul, kui on kahtlus, et tagasihelistamine ohtu suurendab.

Lapsed helistavad kogemata

Lihtne häireolukorrast teatamine nutiseadmetes on aga suurendanud laste tehtavaid kogemata kõnesid häirekeskusesse.

“Sellistel juhtudel oleme helistanud tagasi ja andnud vanemale teada, et laps on teinud kõne Häirekeskusesse. Veendume, et kõik on ikkagi korras. Meie soovitus on see, et lastele mängimiseks telefone ei antaks. Kui keegi ekslikult teeb Häirekeskusesse kõne, tuleks seda päästekorraldajale öelda, mitte kõne lihtsalt sõnagi ütlemata katkestada,” räägib Tikk.

Seega võib kindel olla, et kui su nutikell kiirabi kutsub, siis kohale peaks päästjad samuti ka tulema. Kuna nutikell teab juba täna seda, mis on kandja pulss, kus ta asub ning kas ta liigub või mitte, võiks tulevikus ju ka see info häirekeskusesse jõuda.