Apple’i iOS 12 päris nii karm pole, aga üldjoontes on sama: ka seal saad seada äppidele ajapiirangud ja kui need täis saavad, siis hakkab telefon sulle meelde tuletama, et kuule, sa ju lubasid!

Ühtlasi on mõlemasse sisse ehitatud võimalus jälgida, kui palju sa päevas tegelikult telefoni kasutad, milliseid äppe kõige rohkem ja nii edasi. Ja Androidile saab öelda, mis kell sul üldiselt uneaeg tuleb ning siis muutub enne uneaega terve telefoni ekraan üha hallimaks ja hallimaks, et sul oleks enne uinumist võimalikult ebamugav ekraani põrnitseda, mis teatavasti on ebatervislik.

Miks Apple ja Google sellise esmapilgul endale kahjuliku asjaga tegelevad? Võiks ju arvata, et neile on just väga kasulik, kui inimesed telefone ja neis olevaid äppe võimalikult palju kasutavad.

Esiteks, neil on hirm. Talvel ja kevadel läks üleüldise Facebooki ümbritseva hüsteeria käigus jutt vahepeal juba väga tugevalt sinnapoole, et nutitelefonid ja äpid on vaata et kõige kahjulikumad asjad pärast asbesti ja tubakat. Apple ja Google saavad seda teemat veidi jahutada, näidates kriitikutele, et nad mõistavad olukorra tõsidust ja proovivad kasutajaid kõigiti julgustada telefonidega tervislikumalt ümber käima.

Teiseks, see on mõnus haamrilöök vastu konkurentide näppe. Mis teenused need siis on, mille suhtes inimesed tunnevad, et kasutavad neid liiga palju? Kindlasti Facebook, Instagram (mis on Facebooki oma), Twitter, Snapchat ja mõned sellised veel. Tõsi, Google’il on Youtube, aga üldiselt on see ilmselt nii Apple’ile kui ka Google’ile suhteliselt kahjutu, kui keskmine telefoni kasutamise aeg kukub veidi.

Niisiis, Apple ja Google saavad raporteerida, et nad on astunud suuri samme, tegelikkuses osa inimesi piirab Apple’i ja Google’iga konkureerivate teenuste kasutamist ja enamik jätkab täpselt samamoodi nagu varem.

Muidugi võiks ilmselt enamik meist oma telefonikasutust piirata. Mul on teile selleks kolm head nippi, mis tõesti töötavad.

Mida ära teha?

Esiteks, keera oma telefonil kinni kõik helinad, värinad ja plärinad, vajadusel jäta ainult kõned ja SMSid. Teiseks, keera kinni kõikvõimalikud teavitused üldse, mida sul vaja pole. Ei juhtu mitte midagi, kui su telefon ei teata sulle, et saabus uus e-kiri. Selle asemel ava näiteks kord tunnis e-posti programm ja vaata, mis seal toimub.

Kolmandaks: jäta telefon füüsiliselt maha, et ta poleks sul kogu aeg nina all. Koju minnes jäta koridori, suvilasse minnes tuppa lauale, magama minnes elutuppa laadima. Kui äratuskella vaja, mine osta tavaline.

Ja boonusena neljandaks: pane aeg-ajalt tähele, et sul on telefon käes lahti lihtsalt harjumusest, ilma, et sa seal tegelikult midagi vajalikku teeksid. Õpi seda harjumust ära tundma ja sa oled leidnud võimaluse sellest lahti saada.

Mina tegin esimesed kolm teoks ja seni pole ma millestki olulisest ilma jäänud. Aga neljandaga näen endiselt kurja vaeva.

Geeniuse vastutava toimetaja Henrik Roonemaa tehnoloogiakolumn ilmub Postimehes igal teisel nädalal. Ilmumisele järgneval esmaspäeval toome selle ka Geeniuses ära. Loo originaallink on siin.