Ühel ilusal päeval juhtus Florian Schneideri sõbra kodus Hollandis elektrilühis, mis lõi rivist välja termostaadi. Tuppa saabunud külm pani mehed nuputama, mida teha, ja pool-naljatledes mõtlesid nad, et siiasobiks paarkümmend sülearvutit sooja huugama panna.
Kerime aega paar aastat edasi jaSchneider lükkab nüüd Hollandis käima ettevõtet Nerdalize, mis paigutab klientide kodudesse arvuteid, mis toimivadki küttekehadena. Esmaspäeval nimetati firma Euroopa innovatsiooni ettevõtlusauhinna võitjaks ja sai sellega ametliku kinnituse, et radiaator-serverid võiks tulevikus koha leida kõigis Euroopa kodudes.
Jahutamise asemel kodusid kütta
Kui arvuti protsessor saab palju koormust ehk teeb palju arvutusi, kulub selleks energiat, millest märkimisväärne osa “kaob” soojusena ümbritsevasse keskkonda. Kui tegu on sülearvutiga, tuleb seda jahutada, et seda liiga kuum katsuda poleks. Serveripargis või andmekeskuses, kus on koos sadu või tuhandeid arvuteid, pole kuumus enam mugavuse, vaid ohutuse ja efektiivsuse küsimus.
Seda, kui palju serveripargis kulub energiat kõigele muule peale arvutite endi nagu näiteks jahutuseks, nimetatakse overhead. “Google’il ja Amazoni serveriparkides on overhead12–20%,” rääkis Schneider Geenius.ee-le. Need nimed on aga oma ala tipud,“harju keskmisel” andmekeskusel võib overheadulatuda ka 60%-ni.
"Meie puhul on see vaid 2%,” nentis Schneider.
Selle saavutuse taga ongi nutikas mõte, et kui serveriparkides tuleb soojusest lahti saada, siis kodus huugava serveri soojus on hoopis kasulik. Üks Nerdalize’i radiaator võib ära kütta umbes elutoa suuruse ruumi. "Alguses [kui me mõttega välja tulime] arvati, et me oleme hullud," naeris Schneider.
Nerdalize'i radiaator vajab tööks elektrit ja internetiühendust.Sellegipoolest säästab sellise radiaatoriga majapidamine tema sõnul ikkagi aastas kuni 300 eurot küttekuludelt. Samamoodi väheneb ka majapidamise süsihappegaasi emissioon umbes kolme tonni võrra aastas, mis peaks kliimamuutustega võitlevaid riike panemaselliseidküttelahendusi toetama.
Erinevalt traditsioonilisest radiaatorist vajab Nerdalize’i seade muidugi ühte lisaühendust – internetti.“Praegu võtame me Hollandis pilootprogrammi kliente, kelle kodus või kodutänaval on fiiberoptiline ühendus,” rääkis Schneider. “Me vajame serverile ühendust kiirusega 100 Mbit/s.” Kuigi firma on praegu pilootprogrammi võtnud väikse hulga kodusid, on juba tuhanded inimesed end ootejärjekorda lisanud.
Firmad säästavad pilvearvutuselt
Nerdalize'i teine grupp kliente on need ettevõtted või organisatsioonid, kes tahavad kasutada serverite võimsust pilveressursina ehk üle interneti.
Kuigi Nerdalize’i serverid on füüsiliselt laiali jaotatud – inimeste elutubadesse –, pole see Schneideri sõnul probleem, vaideelis. Isegi kui ühe serveri asukohaks olevas kodus on elektrikatkestus, ei mõjuta see suure tõenäosusega enamikku teistest serveritest. Kui aga ühte füüsilisse asupaika koondatud serverikeskust tabaks katkestus, löökssee rivist välja kõik serverid. Või siis tuleks selle kaitseks ehitada kallid varuühendused.
Seni on Nerdalize oma radiaator-serverit katsetanud kümne erineva ettevõttega, kellel kõigil õnnestus Schneideri sõnul oma pilveteenuste kulusid nii kokku hoida. "Me tahame Euroopa muuta tõeliseks pilvearvutuse kohaks, mida toetab iga kodu," ütles Schneider, mis ta ettevõtte sihiks on.
Schneider rääkis Geenius.ee-gaBudapestisEuroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi(EIT) auhinnatseremoonial InnovEIT, kus Nerdalize kandideeris Euroopa innovatsiooni ettevõtlusauhinnale.
Ajakirjaniku reisikulud Budapesti kattis Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituut.
Avafoto: Nerdalize
