Käesoleva aasta märtsis ja aprillis pöördus Andmekaitse Inspektsiooni poole poliitikakujundamise uuringu loa taotlustega Pere Sihtkapital SA. Nimelt on inspektsioonil isikuandmete kaitse seadusest tulenev kohustus hinnata ja väljastada lubasid poliitikakujundamise uuringuteks.
Poliitikakujundamise uuringuid saavad teha ministeeriumid või teatud juhtudel riigiasutused. Kuna sihtasutuse planeeritavad uuringud ei vastanud poliitikakujundamise uuringu kriteeriumitele, siis jättis inspektsiooni jurist taotlused läbi vaatamata.
Oluline on siinkohal märkida, et sihtasutuste esitatud taotlused sisaldasid vaid andmete päringut Rahvastikuregistrist ehk valimi moodustamist, mitte uuringu sisulist osa.
Puudusid täpsemad küsimused ja detailne andmete koosseis, mida küsitakse inimestelt nõusoleku alusel. Kuna taotlused ei vastanud formaalsetele nõuetele, siis sisulist hindamist ei saanud inspektsiooni jurist teha.
Küll aga selgitati sihtasutusele, et kui uuring on teadusuuring, siis tuleb luba ehk sisulist hindamist taotleda eetikakomiteest. Samuti hindab andmete väljastamise õiguspärasust andmeandja ehk Rahvastikuregister. Oluline on mainida, et teadusuuringuid teeb Eesti Vabariigis teadusasutus.
Eelmainitud uuring jõudis meie vaatevälja uuesti eelmisel nädalal. Nimelt saatis Postimehe ajakirjanik 7. augustil inspektsioonile küsimuse uuringu õiguspärasuse kohta, sh andmete kogumise ja töötlemise legaalsuse ja vastavuse osas isikuandmete kaitse üldmäärusele.
Samas edastas ajakirjanik kuvatõmmise vaid uuringu kaaskirja alguslausetest, mitte uuringust endast. Seega tol hetkel ei olnud meil võimalik täpsemat hinnangut uuringu õiguspärasusele anda, mida selgitasime ka ajakirjanikule.
