Koalitsioonilepingut lugedes ja ministeeriumihoones toimunut jälgides selgub, et eile ametist vabastatud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karule ei saa ette heita, et ta ei oleks e-valimiste küsimusega tegelenud.
Ametist tagandamise ajal heitis EKRE juht Mart Helme Karule mitmeid asju ette, millest üks puudutas ka e-valimisi. Eksminister on viimase ligikaudu kuu aja sees korduvalt valimisteenistusega suhelnud andes neile soovituse uusi inimesi juurde palgata, kes tegeleksid just e-valimiste turvalisusega. Lisaks käis Karu valimisteenistusele välja enda nägemuse, kuidas e-valimiste süsteemi turvalisemaks teha.
Ametkondade ja ministeeriumide ülest detailsemat e-valimiste tööd määras Karu juhtima oma nõuniku Arne Randmaa, kes kuulub EKREsse.
Karu tegi valimisteenistusele e-valimiste osas ettepanekuid
Eelmisel reedel selgus, et Eesti konservatiivne rahvaerakond (EKRE) teeb ministriportfellides vangerduse ja vahetab välja senise väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri. Tagandamise peamisteks põhjusteks tõid erakonna juhtfiguurid senise ministri sobimatuse EKRE maailmavaatega ning väidetava koostöö puudumise erakonnaga.
Lisaks tõi EKRE esimees Mart Helme välja sedagi, et Kaimar Karu ei tegutsenud kooskõlas EKRE toetajate väärtuste ja seisukohtadega e-valimiste osas. Koalitsioonilepingu järgi säilitab praegune valitsus e-hääletamise võimaluse, kuid süsteem peab olema kontrollitav, turvaline ja läbipaistev.
Vaadates endise ministri viimast kuud ametis selgub, et majanduskriisi kõrval jagus ministril aega just nende küsimustega tegelemiseks. 31. märtsil saatis minister valimisteenistusele kirja, mille sisu ei ole mõeldud avalikkusega jagamiseks, milles soovitas valimisteenistusel palgata juurde inimesi, kes tegeleksid e-valimiste turvalisuse poolega.
Valimiskomisjoni ja valimisteenistusega oli Karul ka eelmine nädal videokoosolek, kus arutati e-valimistega jätkamise teemat. Geeniusele antud intervjuus kinnitas Karu, et koosoleku alusdokumendiks oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kooskäinud e-valimiste töörühma lõppraport. Sama raportiga olevat Karu sõnul arvestatud ka kõigil teistel e-valimiste koosolekutel.
Eelmise aasta detsembris töö lõpetanud töörühm leidis lõppraportis, et e-valimisi ei tuleks ära lõpetada aga süsteemi peab tegema arusaadavamaks valijatele, korraldajatele ja vaatlejatele ning tegelema peab ka turvalisuse küsimusega.
Oma viimasel tööpäeval antud intervjuul tunnistas Karu, et ta oleks pidanud valimisteenistusele juba varem kirjutama, kuid viimasel ajal oli suureks takistuseks kriis, mis ei jätnud teiste kohustuste kõrvalt palju aega e-valimiste küsimustega tegelemiseks.
Karule ei meenunud, millal ta viimati Mart Helmega e-valimiste teemat arutas, kuid üldiselt oli see tema sõnul teemaks iganädalaselt ning sellest oli pidevalt juttu ka EKRE fraktsiooni koosolekutel.
Valimisteenistuse, valimiskomisjoni, justiitsministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi e-valimiste tööde koordineerijaks määras Karu oma nõuniku Arne Randmaa, kes kuulub 2018. aastast saadik EKREsse. Ministri nõunikul oli kõigi osapooltega mitmeid kohtumisi, kus arutati e-valimiste küsimust detailsemalt.
“Töö on käinud. Ülesanded on jagatud. Minu hinnang oli, et võib-olla tuleb miskit teistmoodi teha, kiirendada või hoopis teistmoodi läheneda, et tööd mis on käima lükatud oleksid konkreetselt seotavad tulemustega, mida oodatakse. Sealt tulid minu ettepanekud valimiskomisjonile ja valimisteenistusele, kuidas ma arvan, et võiks teemaga edasi liikuda,” ütles ta.
Nüüdne eksminister Karu leidis, et kuna e-valimiste teema on laetud ja praegusel kriisil peaks uue ministri fookus olema esialgu sellel, et riik saaks ettevõtetele raha laiali jagada, siis ta ei taha detailsemalt rääkida, milliseid ettepanekud ta e-valimiste osas tegi.
