“Samas on kasvades välja tulnud ka terve rida probleeme ning nüüd ongi otsustamise koht, millisel kujul e-residentsuse arendamisega edasi minna, milline saab olema e-residentsus 2.0,” sõnas Vabariigi president.

“Mis on see ärimudel ja kuidas Eesti inimestel on võimalik sellelt teenida? Keda me e-residentideks ootame? Koos kõigi asjassepuutuvate osapooltega tulebki nüüd jõuda arusaamisele, kuidas maandada üles kerkinud riskid ja neile küsimustele vastata,” lisas ta.

Ümarlaual osalesid e-residentsuse programmi vedajad ja nõukogu, erinevate ministeeriumide, Finantsinspektsiooni, Eesti Panga, politseistruktuuride, RIK-i, RIA, advokatuuri, Notarite Koja, Teenusmajanduse Koja jt moel või teisel e-residentsuse programmiga kokku puutuvate osapoolte esindajad.

Eesti on esimene riik maailmas, mis hakkas alates 2014. aasta detsembrist pakkuma riigi väljastatavat digitaalset residentsust mitteresidentidele. E-resident saab asutada ettevõtte interneti teel, juhtida ettevõtet ise kohal viibimata, tegutseda asukohast sõltumatult. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.