Uudis

Krüptokauplejad otsivad kohta: USA paneb neid isegi vangi, Eesti võiks nad vastu võtta

Plokiahelal saaks liigutada kiiresti ja odavalt mitte ainult krüptovaluutat, vaid ka näiteks ettevõtete osalusi ja muid vara tõendavaid dokumente. Foto: Peter Kovalev/Scanpix

Finantsmaailma suured hakkavad kohe-kohe plokiahela tehnoloogial raha tegema ja Eestil oleks siin hea võimalus sellest kasu lõigata, kui me oma seadused piisavalt sõbralikuks timmiks. USA samal ajal keerab kruve kinni ja ähvardab kauplejaid isegi vanglaga.

Sellist sõnumit käisid Eesti parlamendisaadikutele rääkimas “globaalse plokiahela ärinõukogu” (GBBC) esindajad – tegu on prestiižse seltskonnaga ekspankuritest, riigipeadest ja ettevõtjatest, mille asutajate seas Davosis olid näiteks Toomas Hendrik Ilves ja Carl Bildt.

Pank plokiahelal: sääst 10 miljardit aastas

GBBC paigutab end spektri teise otsa võrreldes nendega, kes praegu plokiahela tehnoloogiaga ennekõike tähelepanu alla satuvad: petturid, püramiidskeemide korraldajad, rahapesijad või mitte otseselt illegaalsed, aga kahtlased tegelased.

Mida plokiahela tehnoloogial raha tegemine tähendab? Kui pangad või teised taolised tegijad hakkaks väärtpabereid müüma, ostma või vahetama plokiahelal, tähendaks see nende jaoks sisuliselt paberimajanduselt arvutisse kolimist.

“Kõige esimene kasu näiteks suurpangale oleks backoffice (sisemise asjaajamise – toim) kulude kokkuhoid: see võib olla 6-10 miljardit dollarit aastas,” rääkis Geeniusele Alex Nascimento, üks GBBC esindajatest, pärast Eesti parlamendisaadikute, ettevõtjate ja rahandusministeeriumi ametnikega kohtumist.

Kõige kuumem sõna aastal 2019 on STO ehk security token, mis on sisuliselt plokiahelal kaubeldav väärtpaber. Nascimento sõnul võib see tõendada ettevõtte osalust, dividendiõigust, aga ka füüsilise vara nagu kulla, vääriseseme või kunstiteose omandit.

Mis riik ja regioon sellest kasu lõikab?

Plokiahela ettevõtjad või nende saadikud nagu GBBC käivad maailmas ringi, sest pole veel selge, millised riigid kõige paremad reeglid paika panevad. Liiga leebed reeglid meelitavad ligi pettureid – seda on kardetud ka Eestis, meil on eelmise aasta lõpu seisuga välja antud 500 virtuaalvääringu vahetusteenuse tegevusluba ja umbes 410 virtuaalvääringu rahakotiteenuse tegevusluba.

USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) on otsustanud olemasolevaid seaduseid otse kehtestada ka krüptovaradega kauplejatele, mis on toonud kaasa nii segadust kui ka uurimisi. Eeldatavasti saadetakse mõned sealsed ICO tegijad ehk krüptovara väljaandjad isegi vangi, aga seaduse rikkumiseks ei pea olema isegi pettur.

Kui miski sarnaneb väärtpaberile (nagu krüptovara token), aga selle väljaandmisel ei järgita kõiki väärtpaberite nõudeid, ongi tegu seaduserikkumisega. Hiina on näiteks krüptovarade väljaandmise ja kauplemise üldse keelanud.

Teises servas on riigid nagu Gibraltar, Bermuda või Mauritius, kes on väga liberaalsed ja toidavad sellega jällegi oma maksuparadiisi mainet.

Kus Eesti peaks olema?

“Eesti peaks paigutama ennast nende riikide sekka, kes võtavad valdkonna reguleerida: et võimaldada innovatsiooni, aga tõmmata hoogu maha neilt, kes on valmis minema reeglitega vastuollu,” ütles kohtumise järel Kalle Palling (Reformierakond).

“Põhiline on lähtuda sellest, et meil on väga hea maine oma digitaalsete teenuste ja keskkonna loomisel, siis see on iseenesestmõistetav, et plokiahela ettevõtted vaatavad siia poole. Eesti on olnud väga sõbralik riik, kus ICO korraldada. Mõned ütlevad isegi, et meil on elaniku kohta kõige rohkem ICOsid,” rääkis Palling.

“Selle sama väiksuse ja hea maine tõttu ei saagi me lubada, et keegi selle ära rikub. Peame seda ennetama ja reguleerima, kuidas plokiahela äri käib,” ütles Palling. “Ma loodan, et sel aastal meil vähemalt mingi arutelu algab regulatsiooni osas.”

Märksõnad: ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.