Mida plokiahela tehnoloogial raha tegemine tähendab? Kui pangad või teised taolised tegijad hakkaks väärtpabereid müüma, ostma või vahetama plokiahelal, tähendaks see nende jaoks sisuliselt paberimajanduselt arvutisse kolimist.
“Kõige esimene kasu näiteks suurpangale oleks backoffice (sisemise asjaajamise – toim) kulude kokkuhoid: see võib olla 6-10 miljardit dollarit aastas,” rääkis Geeniusele Alex Nascimento, üks GBBC esindajatest, pärast Eesti parlamendisaadikute, ettevõtjate ja rahandusministeeriumi ametnikega kohtumist.
Kõige kuumem sõna aastal 2019 on STO ehk security token, mis on sisuliselt plokiahelal kaubeldav väärtpaber. Nascimento sõnul võib see tõendada ettevõtte osalust, dividendiõigust, aga ka füüsilise vara nagu kulla, vääriseseme või kunstiteose omandit.
Mis riik ja regioon sellest kasu lõikab?
Plokiahela ettevõtjad või nende saadikud nagu GBBC käivad maailmas ringi, sest pole veel selge, millised riigid kõige paremad reeglid paika panevad. Liiga leebed reeglid meelitavad ligi pettureid – seda on kardetud ka Eestis, meil on eelmise aasta lõpu seisuga välja antud 500 virtuaalvääringu vahetusteenuse tegevusluba ja umbes 410 virtuaalvääringu rahakotiteenuse tegevusluba.
USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) on otsustanud olemasolevaid seaduseid otse kehtestada ka krüptovaradega kauplejatele, mis on toonud kaasa nii segadust kui ka uurimisi. Eeldatavasti saadetakse mõned sealsed ICO tegijad ehk krüptovara väljaandjad isegi vangi, aga seaduse rikkumiseks ei pea olema isegi pettur.
Kui miski sarnaneb väärtpaberile (nagu krüptovara token), aga selle väljaandmisel ei järgita kõiki väärtpaberite nõudeid, ongi tegu seaduserikkumisega. Hiina on näiteks krüptovarade väljaandmise ja kauplemise üldse keelanud.
