Uudis

Küberajateenija: Võib juhtuda, et tuleb kirjutada koodi ka lahingvarustuses

Mirjam Petti ja Siim Kurvits on ajateenijad augustis loodud küberväejuhatuses. Fotod: kaitsevägi

Esimesed Eesti ajateenijad õpivad juba kaitseväe küberväejuhatuses, mis käivitati neli kuud tagasi.

Otsisime esimeste ajateenijate seast neid, kes seniseid kogemusi jagadata tahaksid ja leidsime kaks inimest.

Siim Kurvits on 23-aastane, lõpetanud Tartu ülikooli geenitehnoloogia eriala bakalaureuseõppes ning jätkab õpinguid TÜ informaatika magistrantuuris andmeteaduse erialal.

Mirjam Petti on 28-aastane, pärit Tallinnast, õpib esimesel aastal Tallinna ülikoolis Jaapani uuringuid, aga ajateenistuse ajaks on akadeemilisel puhkusel.

Mirjam Petti sõnul on neidude jaoks baaskursus raske ja stressirohke, aga kindlasti tehtav.

Millised teie ootused või eelarvamused olid, kui läksite küberväejuhatusse? Mida te küberväejuhatusest enne üldse teadsite?

Mirjam: Kuulsin, et selline asi luuakse ning tekkis huvi sellega liituda, eelistatult läbi ajateenistuse ning läbi side- ja staabipataljoni. Uurisin enne erinevatest allikatest, mida see endast kujutada võiks, kuid vastused jäid pinnapealseks. Ilmselt ei olnud tol hetkel veel kellelgi täpset arusaama, milliseks see kujuneb. Minu ootused olid lihtsad, soovisin küberväejuhatusega liituda ning see ka õnnestus. Väljaõppe kohapealt ootasin ehk rohkem loengute stiilis õppimist, aga tegelikkuses on väga palju just iseseisvat tööd ja õppimist. Igal juhul on siin väga huvitav ja igav ei hakka.

Siim: Ajateenistusse astudes ei olnud küberväejuhatust veel olemas. Küberväejuhatus loodid siis, kui olin sõduri baaskursust lõpetamas. Toona arvasin, et tegemist on rohkem struktuurilise kui sisulise muutusega, mis mind kui ajateenijat otseselt ei puuduta. Nüüd pean tunnistama, et toona eksisin ja küberväejuhatuse loomine on oluliselt minu ajateenistust mõjutanud.

Siim Kurvits ütleb, et on teinud läbi kõik, mida üks sõdur baaskursuse teeb, aga nüüd tegeleb rohkem logimise ja andmetöötluse tarkvaraga.

Kuidas praegu teenistus kulgenud on? On teil mingeid üllatusi esinenud või keerulisemaid väljakutseid?

Mirjam: Teenistus on olnud väga hüppeline. Kohati raske ning kohati jälle väga rahulik. Isiklikult on mulle siin väljakutseid väga mitmel tasandil. Näiteks tunnen, et teenistusülesanded on vahel üle minu pea, kuid süvenedes on võimalik neid siiski hallata. Suurim üllatus oligi ehk see, et sain arenduse tiimi. Ma ei oodanud sellist võimalust.

Siim: Üks suurimaid positiivsemaid üllatusi tuleneb küberväejuhatuse uudsusest. Nimelt ajateenijana on mul võimalus kaasa rääkida otsuste langetamises ja näha lähedalt kaitseväe küberväejuhatuses toimuvat tööd. Ilmselt suurimaks väljakutseks on pidada sammu kiire tempoga: tööülesanded on väga praktilise iseloomuga, mistõttu tuleb tihti teoreetiline osa ja praktiline lahendus omandada korraga ja võimalikult kiiresti.

Kui hästi te oma erialaseid teadmisi ajateenistuses kasutada saate?

Mirjam: Ajateenistuses olen pigem saanud rakendada oma huvidega seotud oskusi. Graafiline kujundus ja disain. Jaapani keele ja kultuuriga siin suurt pistmist ei ole. Kasuks tuleb ka kogemus projektijuhina.

Siim: Erialaselt annab tugev matemaatiline taust pea igas valdkonnas võimalusi rakendamiseks. Loomulikult bioloogiliste süsteemidega ma töötada ei saa. Samas arvan, et on hea vaheldus tutvuda teiste valdkondade probleemide ja lahendustega. Ehk saan siit ka uusi mõtteid, mida tsiviilellu naastes rakendada.

Mida uut ja huvitavat olete ajateenistuses õppinud või teha saanud?

Mirjam: Sõduri baaskursus annab vast enamusele uute kogemuste täiskomplekti. Lõhkeaine lõhkamine oli kindlasti üks värvikamaid kogemusi ning autojuhilubade tegemine. Mulle meeldis ka MGga (kuulipilduja – toim) laskmine ning kaardi järgi orienteerumine. Samuti on meil võimalus tegeleda laulmisega, sest side- ja staabipataljonil on oma Laulumehed. Muidu ma väga laulnud ei ole, aga siin avastasin, et see on täitsa tore ja ma suudan headel päevadel ka viisi pidada.

Siim: Ajateenistuses olen loomulikult saanud teha kõiki seda, mida üks sõdur baaskursusel teeb – tutvuda varustuse, relvastuse ja jalaväetaktikaga. Küberajateenistusest on mul kokkupuude aga peamiselt logimise ja andmetöötluse tarkvaraga. Samuti tutvun lähemalt kaitseväe tarkvaraarenduse protsessiga. Oleme ka tegelenud NATO küberkaitseõppuse ülesseadmisega. Arvan, et huvitavam osa teenistusest on veel ees, algus kulub ikka pigem õppimisele ja sisse elamisele.

On teil mõni soovitus või kommentaar neile, kes lähemas tulevikus ajateenistust alustavad?

Mirjam: Enne teenistusse asumist tasuks endale selgeks teha, mis vahe on suvisel, sügisesel ja talvisel kutsel. Juba selle põhjal on võimalik leida endale mõni eelistus. Soovitan ennetavalt uurida, mis valikud on, ning minna vabatahtlikult (eriti noormehed!) – see annab võimaluse valida, kuhu minna.

Neidudele mainiksin ehk seda, et baaskursus on raske, tihe ja stressirohke, aga kindlasti tehtav! Keegi ei hüppa üle oma enese varju, aga oma parima soorituse andmine on täiesti piisav. Kasvõi baaskursuse läbimine on kindlasti kogemus omaette ning kuna naistel on siiani veel võimalus 90 päeva jooksul loobuda, siis miks mitte proovida? Kindlasti tulge pigem varem, kui hiljem. Võin omast käest öelda, et on suur vahe, kas olla 24+ aastane või alla selle. Julgen ka väita, et siit saab tutvusi kogu eluks, nii et tulge ning tutvuge lahedate inimestega!

Siim: Lähitulevikus alustavatele ajateenijatele soovitan olla aktiivne ja mõelda läbi, kuidas ajateenisus saaks olla kasulik. Muidugi tuleb kasuks ka avatud meel ja oskus näha asju läbi huumoriprisma. Võib juhtuda, et tuleb kirjutada koodi ka lahingvarustuses.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.